Euroopa Komisjon: Eesti eelarvekava ei vasta täielikult nõukogu soovitustele
(13)
Euroopa Komisjon avaldas hinnangud euroala riikide eelarvekavade kohta, mis keskenduvad sellele, kas aastaeelarved on kooskõlas pikema perspektiiviga ja eelarvereeglite ja -juhenditega. Komisjon kutsub üles ette võtma eelarveprotsessides vajalikud muutused, et viia 2023. aasta eelarved kooskõlla nõukogu soovitusega Eestil, Austrial, Leedul, Saksamaal, Luksemburgil, Hollandil, Sloveenial ja Slovakkial.
Komisjoni hinnangu kohaselt vastab Eesti eelarvekava nõukogu poolt antud soovitusele osaliselt ning kuigi energiakriisi leevendusmeetmed on planeeritud küll ajutisena, pole need suunatud kõige haavatavamatele gruppidele.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe selgitas, et komisjoni hinnang oli Eesti eelarvekavale ootuspärane. „Eelarvekulude reaalkasv on 2023. aastal tõesti kiire, tulenevalt eelkõige sotsiaaltoetuste, palgakulude ja kaitsekulude suurest kasvust,“ rääkis Raoul Lättemäe, tuues välja, et selline kulukasv on olnud valitsuse teadlik valik. „Asjaolu, et peretoetused ning energiakriisi leevendusmeetmed on sihitud ühiskonnale laiemalt, mitte kitsamatele kõige haavatavamatele gruppidele, peegeldab üsna tugevat poliitilist konsensust ühiskonnas. Eelarve sündis keeruliste poliitiliste kompromisside tulemusel ning lisaks leevendusmeetmetele sisaldab see ka hädavajalikke kaitse-, põgenike- ja julgeolekukulusid.“
Lättemäe lisas, et laiemas vaates tuleks arvesse võtta ka seda, et 2022. aastal on kulude reaalkasv negatiivne ning kahe aasta kokkuvõttes on kulukasv kooskõlas potentsiaalse majanduskasvuga.
Euroopa Komisjon otsustas ka koostada seitsmeteistkümnele Euroopa Liidu riigile, sh Eestile süvaanalüüsi, et uurida lähemalt võimalikke makromajanduslikke tasakaalustamatuste ja nende tekkepõhjuseid. Tegu on Euroopa majandusjuhtimise raamistikust tuleneva tegevusega, mille eesmärk on aidata kaasa kestlikule ja tasakaalustatud majanduskasvule. Sarnaselt Lätile ja Leedule tingis ka Eesti puhul analüüsi vajaduse kiire hinna-, palga ja kinnisvarahindade kasv.
„Arvestades, et meie piirkonnas on hinnakasv olnud Euroala suurimate seas, ei ole Euroopa Komisjoni soov sellega kaasnevaid võimalikke tasakaalustamatusi uurida, kuigi üllatuslik. Pigem on hea meel tõdeda, et 2010ndate aastate suure finantskriisi järgselt oluliselt täiendatud Euroopa majandusjuhtimise mehhanismid toimivad ning suudavad võimalikke probleemseid riike välja sõeluda. Ka meie oleme mures Eesti majanduse konkurentsivõime võimalike haavatavuste ja kõrgest inflatsioonist tingitud riskide pärast ning peame selles osas hea meelega nõu teiste Euroopa kolleegidega,“ ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe.
