„See ei jõua inimesteni,“ sõnas peaminister vastuseks Jaanus Karilaiu küsimusele toidu käibemaksu alandamise põhjendatuse kohta. „Tuginen oma vastuses teiste riikide praktikale, kes on toiduainete käibemaksu alandanud, aga hinnad ei ole alanenud. Hea näide: Läti meie kõrval alandas toiduainete käibemaksu 16 protsenti, hind langes üks-kaks protsenti,“ tõi Kallas esile ja lisas, et käibemaksualandusest võidavad kõige rohkem need, kes kõige rohkem tarbivad. „Ehk siis see läheb pigem rikastele, kui ta läheb nendele, kellel tõeliselt on abi vaja,“ märkis ta.

Peaministri selgitusel nendes riikides, kus on käibemaksu alandatud ja kus on toiduainete käibemaks palju väiksem, on toiduainete hinnad endiselt kõrgemad kui Eestis. „Lähedalt võib tuua näiteks Soome. Aga Ungaris on toiduained soodsama käibemaksu määraga ja lisaks sellele on sealne valitsus ka väga agressiivselt püüdnud kehtestada piirhindasid. Tulemus on selles, et nende toiduainete inflatsioon on 43 protsenti. Ehk siis nende toiduainete hinnad tõusevad palju kiiremini kui näiteks meil, kellel seda käibemaksualandust ei ole,“ selgitas Kallas.

„Ma saan aru: meie kõigi soov on inimesi aidata. Teeme seda läbi sotsiaalpoliitika,“ sõnas Kallas ja loetles kehtestamisel olevaid meetmeid nagu pensionitõus, keskmise pensioni tulumaksuvabastus, üksi elava pensionäri toetuse, samuti laste-, pere- ning toimetulekutoetuste tõus.