Eesti seisab Vene naftale kõrge hinnalae seadmisele vastu

Euroopa Liidu kehtestatav hinnalagi 65–70 dollari juurde barreli kohta on Eesti välisministri sõnul vastuvõetamatu, kuna nii jääks Poola, Leedu ja Eesti sõnul Venemaale liiga palju kätte.

Euroopa Liit plaanib seada Vene toornaftale hinnalae. Nii käisid eile ja käivad täna tihedad arutelud, kas seada hinnalagi 65–70 dollari barreli juurde või mitte.

Välisminister Urmas Reinsalu sõnul aga ei ole selline hinnalagi aktsepteeritav. „Eesti vaates on see hinnahorisont – arvestades konteksti, et Euroopa Liit pole suutnud veel kokku leppida 9 sanktsioonipaketti – liiga madala ambitsiooniga. See nafta hinnatase tundub olevat liiga kõrge,“ sõnas Reinsalu tänasel valitsuse pressikonverentsil.

Reinsalu lisas, et kuivõrd on igal riigil võrdne hääle andmise võimalus, kavatsevad nemad ka seda arvesse võttes tegutseda. „Meil on põhjendatud, niisuguses elu ja surma küsimuses nagu praegu sõjas on, oma seisukohta selgelt väljendada, nii et need arutelud jätkuvad.“

Riigid ei ole saanud kokkuleppele

Ka väljaanne Reuters kirjutas eile, kuidas pakutava hinnalae vastu seisavad nii Poola, Leedu kui ka Eesti, kes usuvad, et 65–70 dollarit barreli eest jätaks Venemaale kätte liiga suure kasumi. Seda seepärast, et riigi tootmiskulud jäävad 20 dollari ringi.

Küpros, Kreeka ja Malta – riigid, kus on suur laevandustööstus ja kes kaotaksid Venemaa naftakaubaveo piiramisel kõige enam – arvavad aga, et piirmäär on vastupidi liiga madal, ja nõuavad hüvitist äritegevuse kahjudele või rohkem aega kohanemiseks.

„Poola ütleb, et nad ei saa minna üle 30 dollari barreli kohta. Küpros tahab hüvitist. Kreeka tahab rohkem aega. Seda ei juhtu täna õhtul,“ ütles üks kohtumisel osalenud diplomaatidest.

Ettepaneku on lauale toonud G7 riigid. Hinnalagi peaks Vene naftale hakkama kehtima 5. detsembrist.