Täna teatas Swedbank oma Facebooki lehel, et panga nime alt saadetakse välja SMSi teel petusõnumeid.
Pank kinnitab, et nad ei paluks kellelgi sõnumi teel internetipanka sisse logida ega muul viisil oma andmeid jagada.
Pank paneb südamele, et pangaga seotud toiminguid tuleks teha vaid juhul, kui klient on veendunud, et veebibrauseri aadressireal kuvatav aadress on panga oma ehk www.swedbank.ee, mitte teise lõpuga lehekülg. Samamoodi tuleb meilidega kindlaks teha, et meiliaadressi lõpus oleks @swedbank.ee. „Kui saatjaks on mõni muu e-maili aadress, pole kiri tulnud meie poolt,“ seisab panga sotsiaalmeedia lehel.
Lisaks kinnitatakse, et pank ei korralda loosimänge, kus on tarvis osalemiseks või võidu vormistamiseks sisestada internetipanga andmeid või tuvastada ennast autentimisvahendiga.
Kuidas tunda ära ohtliku sisuga lehed?
Lehed ja rakendused, mis pakuvad midagi liiga head, et tõsi olla, on suure tõenäosusega pettused.
Pettuste puhul kasutatakse sageli vigast eesti keelt või halva kvaliteediga pilte ja logosid.
Pahavara levitavad lehed ei kasuta õiget domeeni või puudub aadressiribal nende ees tähis „https“.
Pahavara üritatakse tihti levitada kanalite kaudu, mida ettevõtted tavapäraselt reklaamimiseks ei kasuta – näiteks saadetakse kampaaniainfo Messengeris suvalise inimese poolt.
Pettuste ja rünnakute puhul palutakse tihti sisestada kohe lehele minnes andmeid või tõmmata alla rakendus, jagamata seejuures pädevaid selgitusi, miks seda on teha vaja.
