Bonneseni süüdistatakse kelmuses, millele võidakse määrata kuue kuu kuni kuue aasta pikkune karistus. Prokurör nõuab minimaalselt kaheaastast vangistust.

Prokuröri sõnul oli pangal strateegia, et mitte avaldada kõiki riske, mis olid Eestiga seoses teada. Panga teguviis on olnud prokuröri sõnul teadlik, mis on toimunud alates 2016. aastast kuni 2018. aasta oktoobrini. Kõik see eksitas nii avalikkust kui pangaga seotud osapooli.

Olulist infot hoiti saladuses

Meedia, investorite ning Rootsi finantsinspektsiooni eest varjas Bonnesen 2016-2018. aastatel olulist informatsiooni, mis tuvastati pangasisestest uuringutest.

Lisaks jagas Bonnesen eksitavat informatsiooni Swedbanki meetmete osas rahapesu ennetamiseks, tuvastamiseks ning juhtumitest teavitamiseks.

Veebruaris 2019 õnnestus Rootsi meediaväljaandel tuvastada ka laialdane rahapesukahtlus Swedbankis. Pärast avaldamist langes Swedbanki aktsia rohkem kui 20 protsenti. Meediaväljaande sõnul võidi Swedbanki kasutada Baltikumis rahapesuks juba palju aastaid. Vähemalt 40 miljardit rootsi krooni kanti läbi panga läbi 50 kahtlase pangakonto.

Brigitte Bonnesen eitab oma süüd.

Pangal juba kolm aastat uus juht

Bonneseni kohtuprotsess sai alguse selle aasta oktoobris. Teda süüdistatakse pettuses ning turumanipulatsioonis ja lisaks siseinfo avaldamises.

Pärast info avalikustamist Bonnesen vallandati ning Swedbanki juhina asus ametisse Jens Henriksson.

Märtsis 2020 oli pank sunnitud maksma Rootsi finantsjärelevalve ametile süüdistuste tõttu sanktsioone 4 miljardi rootsi krooni väärtuses.