Eesti ehitusettevõtted ehitasid 1,2 miljardi euro eest, sellest hooneid 760 miljoni ja rajatisi 429 miljoni euro eest. Eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes ehitati hooneid 9% vähem ja rajatisi (teid, sildu, sadamaid, magistraaltorustikke, side- ja elektriliine, spordiväljakuid jms) 9% rohkem.

Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaare sõnul on ehitusturg jätkuvalt mõjutatud kiirest ehituskulude kasvust. „Kohalikku ehitusturgu mõjutas enim hoonete ehitusmahtude vähenemine. Vähem tehti hoonete remondi- ja rekonstrueerimistöid. Hoonete uusehitus jäi mullusele tasemele. Rajatiste puhul kasvas ehitusmaht eelkõige remondi- ja rekonstrueerimistööde tõttu, rajatiste uusehitus aga vähenes,“ täiendas Sinisaar.

Välismaal tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes viiendiku võrra. Välisriikides ehitati rohkem nii hooneid kui rajatisi. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahus oli 5%, aasta varem 4%.

Ehitisregistri andmetel lubati kasutusse 1632 uut eluruumi ehk 6% vähem kui aasta varem. Enam kui kolmandik valminud eluruumidest asuvad Tallinna lähiümbruse valdades, järgnevad Tallinn ja Tartu linn. Nõudlus uute eluruumide järele väheneb. Ehitusluba väljastati 1521 eluruumi ehitamiseks, mida on 40% vähem kui aasta varem.

Kasutusse lubati 236 mitteelamut kasuliku pinnaga 347 400 ruutmeetrit. Enim lisandus uut kaubandus-, haridus- ja laohoonete pinda. Võrreldes mullusega suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid