Muidugi on minult ka täna küsitud raha ning kõiki aidata pole mitte mingil juhul võimalik. Osadele piisab ka väikesest piskust,“ sõnas Oleg Gross. „Täna on meie töötajatel tekkinud teatud vastuseis ukrainlaste suhtes. Olen neid soojemalt vastu võtnud, kuid sellisele heategevusele tahab ka riik oma käppa peale lüüa. Ma annetan väga kiiresti ja emotsiooni pealt, ka poeg ütleb mulle, et teen seda vahel väga tormakalt. Teiste käest raha küsimisel on kõige olulisem selgitada, et seda on väga vaja. Annetama kutsumine emotsiooni pealt on väga õige suund,“ lisas Gross.

Eesmärk pole oma reklaami kuskil näha

Vandeadvokaat Küllike Namm omanimelisest advokaadibüroost ütles, et filantroopia on nagu elukutse, kes aitab kõiki, keda vaja abistada. „Filantroobil on taju, et näeb abivajajaid ja aitab. Heategevus on pigem juhuslikku laadi. Oleme partneritega ära defineerinud, et meie tegeleme heategevusega ning ei oota midagi vastu. Oma ettevõtte reklaammaterjale on tore vaadata, aga teeme seda ikkagi selleks, et toetada teatud alasid. Kui saunas saab ihu puhtaks, siis hing saab puhtaks kirikus,“ lausus Namm.

Rakvere kolmainu koguduse õpetaja ja EELK Viru praosti Tauno Toompuu sõnul peaks annetama nii, et inimene ise ka seda tunneb. „Inimene peab tundma, kuidas ja kuhu see annetus läheb. See annab tagasi hingelisel tasandil. Heategemine annab endale nii palju tagasi. See, kes tuleb sellise mõttega annetama, et saab pattudest vabaks, saab tegelikult patte juurde,“ märkis Toompuu.

Erakondade toetus ei tohiks tulla riigilt

Lääne-Virumaa Uudiste peatoimetaja Aivar Hundimägi vastas küsimusele, kas riik peaks erakondadele raha andma, eitavalt. „Liikmemaksu peaks tasuma erakonna liikmed. Riik ei peaks andma eelarvest – see on ebaaus konkurents. Kui erakonna liikmed paneks ise oma naha mängu, siis huvi selle vastu, mis erakonna sees toimub, oleks oluliselt suurem. Paralleel näiteks Swedbankiga on see, kui Rootsis tulid pensionärid aktsionäride koosolekule ja nõudsid aru andmist.“

Küsimusele, millesse ta usub, vastas Hundimägi järgmiselt: „Ma usun teistesse inimestesse. On olemas palju inimesi, kes on abivalmid ja nõus aitama. Me peaksimegi rohkem uskuma, et kogukond ja muud ühendused saavad asjadega hakkama. Liiga sageli tahame uskuda, et riik peaks aitama. Peab uskuma endasse, siis poliitikutesse ja riiki,“ lisas Hundimägi.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid