Kas nafta hinnalaest saab naljanumber? Venemaa toornafta hind kukkus veelgi. Millal neil valus hakkaks?

Euroopa Liidu riigid üritavad juba mõnda aega kokku leppida Venemaalt ostetud nafta hinnalaes. Räägitud on piirist 65-70 dollarit barreli eest. See tundub üha naeruväärsema laena.

Venemaa toornafta Urals hind kukkus erinevates sadamates täna 51,96 dollarile barreli eest, kirjutab Bloomberg.

Samal ajal arutab Euroopa Liit oluliselt kõrgemal tasemel hinnalae kehtestamise üle. Veel ei ole otsust sündinud. See võib tulla ka täna. Lagi tähendaks, et sellest kõrgemat hinda maksev ostja ei saaks kasutada Euroopa laevu ega Euroopa kindlustustooteid.

Poola soovib madalamat hinnalage kui 65-70 dollarit, et Kremli sõjategevuse eest karistada. Kontrastiks on Kreeka, kes on maailma suurim naftatankerite koduriik. Nemad soovivad pigem kõrgemat lage.

Diplomaadid peavad leidma ühise keele ning siis peavad G-7 riigid selle veel ka ellu viima. Miks on lage vaja? Et Vene nafta turult täiesti eemale jäämine ei tekitaks tarnešokki.

Mida kõrgem on hinnalagi, seda lihtsam on Venemaal ja tema klientidel leida tankereid ja kindlustust.

Soome rahvusringhääling vahendab kohaliku professori hinnangut, et Venemaale hakkaks haiget tegema lagi, mis oleks seatud 40 dollari peale. Nimelt on Venemaa nafta turule toomise omahind oluliselt kõrgem kui näiteks Saudi Araabial. See jääb 20-25 dollari vahele barreli kohta. Mida lähemal on lagi sellele, seda vähem teenib Venemaa tulu.