Uuringust selgus, et nii Eestis, Lätis kui ka Leedus on enimlevinud makseviis pangakaart. Sularahaga arveldamises eristub Eesti teistest Balti riikidest – vaid 7% Eesti vastajatest eelistavad sularahaga maksmist, samal ajal kui Lätis ja Leedus oli sularaha eelistajaid 14% ja 16% ehk praktiliselt poole rohkem.

SEB eraklientide segmendijuht Triin Raudsepp tõdes, et sularaha kasutamine on aasta- aastalt näidanud vähenemise trendi. „SEB andmed näitavad, et võrreldes eelmise aastaga on Eestis tänavu kuus keskmiselt pangaautomaatidest välja võetud 10% vähem sularaha ning võrreldes 2019. aastaga ligikaudu 18% vähem. Lühiajalist sularaha vajaduse kasvu oli näha selle aasta alguses, kui seoses ebakindlusega maailmas ning sõjaolukorraga Ukrainas sooviti varuda endale ootamatuste katmiseks sularahapuhvrit,“ tõi Raudsepp välja.

Uuringu põhjal on Eestis sularahaga arveldamine ühtlaselt madal kõikides vanusegruppides, ent näiteks Lätis on 30–39-aastaste seas sularahaga maksmine üsna levinud. Suisa 18% selle vanuserühma vastajatest tõi välja, et eelistavad sularaha, samal ajal Eestis oli samas vanuserühmas see protsent vaid 5.

Erateenuste osutajad eelistavad sularaha

Uuringus osalejad tõid esile, et kuigi nad sooviksid võimalusel kasutada maksmiseks pangakaarti, on jätkuvalt neid ostukohti, kus tehinguid saab teha vaid sularahas. „Sularaha tuleb neil eelistada kohtades, kus kaardimaksed või nutimaksed pole veel laialt levinud, näiteks turgudel, laatadel ja väiketootjate tehingute puhul,“ kommenteeris Raudsepp.

Enam kui pooled (54%) Leedu vastajatest nentisid, et sularahas tuleb maksta muu hulgas erateenuste tarbimisel, näiteks iluteenuste ja massaaži eest tasumisel. Eestis ja Lätis oli ilu- ja terviseteenuste sularahamaksete osakaal vastajaskonnast vastavalt 30% ja 24%, kes seni on näiteks maniküüri, juuksuriteenuse või massaaži eest pidanud tasuma sularahas, kuid võimalusel eelistaks ehk kaardi- või nutimakset.

Leedu eristus teistest Balti riikidest ka selle poolest, et sealsetest vastajatest koguni 32% tõi välja, et autoremonditöökodades ei saa teenuste eest maksta pangakaardiga. Eestis ja Lätis mainisid seda vaid vastavalt 11% ja 14% vastanutest.

Mugavuslahendused koguvad populaarsust

Kuigi uuringu järgi on Baltikumis jätkuvalt kõige populaarsemaks makseviisiks pangakaart, on selle kõrvale jõudsalt ilmunud ka uusi makselahendusi – maksed mobiiltelefoniga ja nutikellaga. Raudsepa sõnul on klientide käitumisharjumuste muutuse põhjuseks enamasti vajadus ja mugavus: „On oluliselt lihtsam, kui saad kõik vajalikud toimingud ära teha ühe kaasasoleva seadmega – helistada, saata e-kirju ja sõnumeid, teha fotosid, ostelda e-poes ja maksta ka tavapoes.“

SEB eraklientide segmendijuht nentis, et uute mugavuslahenduste kasutuselevõtmine ei ole kiire protsess. „On kliente, kes ootavad kannatamatult, et saaks proovida uusi lahendusi ja digitaalseid vidinaid. Kuid on ka neid, kes eelistavad uute lahenduste kasutuselevõtuks nendega enne pikemalt tutvuda,“ selgitas ta, lisades, et kliendid siiski liiguvad järk-järgult nutikamate lahenduste poole.

SEB korraldatud uuring Eestis, Lätis ja Leedus toimus 2022. aasta septembrist novembrini. Uuringu viis läbi Norstat ja kokku vastas Balti riikides 3010 inimest vanuses 18-74 eluaastat, neist Eestis 1000.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid