Eesti suurimad taristuobjektid rajab GRK

Rahvusvaheline GRK kontsern tegutseb Eestis, Soomes ja Rootsis, keskendudes teede, rajatiste ja raudteede ehitusele ning erinevatele keskkonnavaldkonna teenustele.

Kontsernis töötab üle 1000 töötaja ja 2021. aasta käive oli üle 430 miljoni euro. Eestis on GRK tegutsenud alates aastast 2013 nime GRK Infra AS all. Hetkel toimub organisatsiooni ja tegutsemisviisi uuendamine kõikides asukohariikides. Eelkõige puudutab see kontserni Soomes ja Rootsis tegutsevaid ettevõtteid, mis liituvad kummaski riigis asukohamaale viitavaks ettevõtteks.

Eestis on selline mudel toiminud ka varem, seega ei mõjuta eelnimetatud uuendused teenuseid ega tegevust Eestis. Küll muutub ka Eestis ettevõtte nimi – nüüdsest on see GRK Eesti AS.

Eesti suurimad taristuprojektid

Tegevjuht Priit Paabo annab ettevõtte tegutsemisest ülevaate, alustades sellest, et GRK on Eestis tegutsenud vähem kui kümme aastat, kuid vaatamata sellele on välja ehitatud kaasaegse Eesti kõige suuremad taristuprojektid: Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel on rajatud 2 + 2 sõidurajaga lõik Ardust Võõbuni, hetkel ollakse lõpetamas töid ka järgmisel, Võõbu-Mäo 2 + 2 lõigul, samuti on tööd jõudmas valmimisetappi ka Tartu läänepoolse ümbersõidu (nn Riia ringristmik) ehitusel. Tallinna-Narva maanteel on GRK lõpetanud Sillamäe sadama raudtee kahetasandilise ristmiku ehituse ja Sillamäe linna lõigu ümberehituse.

„GRK on alustanud ehitustöödega ka Rail Balticu trassil, lõpetades töid Urge ökodukti ehitusel ning jätkates peatselt töödega Kehtna-Põlma maanteeviadukti ehitusel. Huvitav fakt on, et GRK on enim Eestis ökodukte rajanud ettevõte – Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel on rajatud Nõmmeri ja Puiatu ökoduktid ning Rail Balticu trassil Urge ökodukt.
Sel aastal on GRK alustanud raudteede ehitustöödega ning esimese suurema projektina oleme lõpetamas töid teise peatee ehitusel Pääsküla jaama ja Topi (Laagri Maksimarketi) sõlme vahelisel lõigul. GRK on olnud töövõtjaks keskkonnaprojektides, kõige märkimisväärsem projekt oli Sindi paisu avamine ja tehiskärestiku rajamine. Partnerluses Merko Ehitusega on GRK panustanud Eesti julgeolekusse ja turvalisusesse, olles töövõtjaks nii juba tellijale üle antud kui ka töös olevates kagupiiri maismaaosa taristu projekteerimise ja ehitamise projektides. GRK oli partneriks ka kommunismiohvrite memoriaali ehitusel Maarjamäel.

Eeltoodule lisaks on GRK ehitanud hulgaliselt sildu ja viadukte ning lühemaid ja pikemad teelõike.
2022. aastal alustasime ka asfaltkatete paigaldustöödega ja parima tehnika ning oskuste ja kogemuste kohtumise näitena võib tuua välja Jõgeva maakonnas Tartu-Jõgeva-Aravete maanteel teostatud asfalteerimistööd, kus paigaldatud katte tasasus on mõõtmisandmete alusel tippklassist,“ räägib Paabo.

Vastutustundlik ettevõte

2022. aasta on maailmas olnud erakordne ja seda paraku negatiivses mõttes. Ukraina sõda ja sellest tulenevalt Venemaale kehtestatud sanktsioonid on tinginud muu hulgas ka ehitustööde olulise kallinemise ning viivitused teatud materjalide ja toodete tarnetes. Täiemahulise sõja puhkemist Euroopas ei osatud ette näha veel ka veebruaris 2022 enne Venemaa sissetungi Ukrainasse, rääkimata aastatest 2020 või 2021, kui GRK sõlmis Transpordiametiga lepingud Eesti suurimate taristuprojektide väljaehitamiseks.

Priit Paabo selgitab, et Transpordiameti pakutav kompensatsioon ehitustööde kallinemise katmiseks moodustab vaid väikese osa kogu kulude kasvust, mistõttu GRK on panustanud Eesti teedevõrgu uuele tasemele viimiseks vähemalt paar miljonit eurot.

„Selline lahendus ei saa olla jätkusuutlik ei ettevõtete ega riigi toimimise seisukohast, aga GRK on vastutustundlik ettevõte. Vastutame oma tellijate, koostööpartnerite, töötajate ja keskkonna ees. Vaatamata hüppeliselt suurenenud kulutustele, mida ei kompenseerita, ning erinevate materjalide ja toodete tarneraskustele viime oma töö alati lõpuni ja täidame lepingutega võetud kohustused. Oleme kindlad, et meie oskused ja kogemused on Eesti taristu arendamisel oodatud ja vajalikud,“ hindab Priit Paabo.

Ökodukt tagab loomade ohutuse

Rail Balticu Urge ökodukti ehituse projektijuht Henrik Kivilo meenutab, et Urge ökodukti ehitustöid alustati oktoobris 2021 ja tööd lõpetatakse detsembris 2022. Ehitatav ökodukt asub Rapla maakonnas Kohila vallas Urge külas.
„Meie koostatud tööprojektiga asendati esialgu ette nähtud monteeritavad kaared monoliitse lahendusega ehk kogu betoonitööde valu toimus objektil. Rajatise pikkuseks vundamentide otstest loetuna on 91,7 meetrit, laiusgabariidiks on 14,5 meetrit. Ökodukti siseseks minimaalseks kõrgusgabariidiks on 7,02 meetrit,“ räägib Kivilo ja lisab, et loomade ülepääsu ehituseks on kohale veetud ligi 400 000 tonni täitematerjali, mis paigaldati ja planeeriti projektiga ettenähtud piirides ning kindla kaldega üle betoonrajatise, moodustades kokku ühe kõrge tehismäe. Kõrgeim punkt ökodukti kohal on kõrval olevast maapinnast rohkem kui 12 meetrit kõrgemal. Ökoduktile istutatakse kokku umbes 11 000 puud ja põõsast. „Meeskond on saanud Urge ökodukti ehitustöödega hea ja väärtusliku kogemuse võrra rikkamaks, olles valmis osalema järgnevates Rail Balticu projektides,“ hindab Henrik Kivilo.

Tööd ei katkenud ka öösiti ja pakases

Ehitusjuht Kaido Ivask ütleb suuremahulist Võõbu-Mäo lõigu objekti tutvustades, et ehitustööd algasid objektil 2020. aasta juunis. Kaks aastat hiljem, novembris 2022, on uus neljarealine teelõik valmis. „Ehitasime 16 kilomeetrit uut 2 + 2 maanteed, sh Anna liiklussõlm ning kõrvalteed ja jalgteed, lisaks kuus raudbetoonist rajatist: Kükita sild ja Korba viadukt põhiteel, Anna ja Võõbu viadukt üle põhitee, Kruusiaugu sild kõrvalteel ja Puiatu ökodukt põhiteel,“ ütleb ta ning lisab, et suurimad väljakutsed on olnud turba väljakaeve mahus 593 000 kuupmeetrit kuni 5,5 meetri sügavuselt ja selle asendamine objektil lõhatud paekiviga. „2021. aasta talvel tuli kahe kuuga kaevandada 234 000 kuupmeetrit turvast ja asendada see objektil lõhatud paekiviga, tööd tuli teha tööpäevadel mitmes vahetuses ööpäev läbi ja temperatuuril kuni –30 kraadi,“ meenutab ehitusjuht töötajate pühendumist.

Töövõtja projekteeritud Puiatu ökodukt on esimene raudbetoonist kaartega ökodukt Eestis, seetõttu oli selle ehitus omaette väljakutse – ökodukt rajati ühe avaga üle nelja sõiduraja ja ühe avaga üle kahe sõiduraja.
Eripäradena saab välja tuua ka paekivi lõhkamistööd mahus 223 000 kuupmeetrit ja uue maantee rajamise läbi rabajärve. Ehitustööde tegemisel tuli arvestada väga suurte töömahtudega – näiteks muldkeha ehitamiseks veeti karjäärist ligi miljon kuupmeetrit materjali.

Tartu ümbersõitu rajatakse liiklust sulgemata

Vahel on vaja suuri töid teha ka olukorras, kus liikluse sulgemine pole võimalik. Üheks selliseks näiteks on Tartu ümbersõidu ehitus, kus tööd algasid eelmise aasta juunis ja lõppevad järgmise aasta märtsis. Riia ringristmik ehitatakse kolmetasandiliseks. Selleks on rajatud Riia viadukt Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteele ja ringristmikult suundadele neli viadukti, et viia jalakäijate liiklus nende alt läbi. Aardla tänava ja Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee riste on ehitatud kahetasandiliseks, selleks on rajatud viadukt üle Aardla tänava.

Tegijate hinnangul ongi suurim väljakutse olnud ehitustööde tegemine ühel Eesti suurema liiklusintensiivsusega ristmikul. Meeskond on saanud sellises olukorras ehitustööde planeerimise ja elluviimise osas väärtusliku kogemuse. Väljakutseteks on olnud ka suurte betoonitööde mahtude teostamine kriitiliselt lühikese ajaga, samuti tehnovõrkudega (sademevee, vee ja kanalisatsiooni, gaasi, kaugkütte, elektrivarustuse, valgustuse ja sidega) seotud laiaulatuslikud tööd.