Maxar Technologies Inc. teatas oma aruandes, et detsembri alguses jäävad Põhjamaades ja Saksamaal temperatuurid tunduvalt alla keskmise, Helsingis langeb temperatuur järgmisel nädalal kuni 6,9 kraadi alla keskmise. Ainult Lõuna-Euroopa jääb külmast temperatuurist puutumata, märgivad prognoosijad.

„Järgmise nädala keskel või lõpus hakkab kujunema nn Gröönimaa blokeering, mis saadab üle Euroopa külma arktilist õhku,“ on öelnud Rootsi meteoroloogid. Pärast tavapärasest leebemat sügist, mis võimaldas kommunaalettevõtetel täiendada maagaasivarusid, paneb talve esimene pikem külmaperiood Euroopa energiavarud proovile. Mitmete riikide valitsused on hoiatanud elektrikatkestuste eest, kui nõudlus peaks lähikuudel suurenema.

Elektrienergia hind on juba praegu tõusuteel. Põhjamaade päevahind tõusis kolmapäeval Nord Pooli börsil Oslos 8,2%, 373,23 euroni megavatt-tunni kohta, mis on kõrgeim tase alates energiakriisi kõrgpunktist septembris. Hinnakõikumiste võtmeks on see, kui palju vett on piirkonna suurtes veehoidlates saadaval ja kui palju otsustavad tootjad säästa hilisemaks talveks, mil hinnad võivad olla veelgi kõrgemad.

„Tõenäoliselt näeme nõudluse suurt kasvu, mis sunnib hüdroenergia tootjaid suurendama vee hinda, mis tingib ka kõrgema hinna,“ sõnas Rystad Energy ASi analüütik Fabian Ronningen. Lõuna-Rootsis on juba praegu puudus elektrienergiast ja riigi suurima reaktori seiskumine on suur proovikivi. See võib Ronningeni sõnul suurendada elektrienergia eksporti Norrast. Ta lisas, et hinnad jäävad tõenäoliselt järgnevatel nädalatel üle 300 euro piiri, mis on külma ilma otsene tagajärg.

Suures osas Mandri-Euroopas on ka järgmisel nädalal oodata külmemat ilma, selgub ilmaprognoosifirma Maxar andmetest. Näiteks on esmaspäeval Pariisis temperatuur 6,6 kraadi madalam tavapärasest.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid