Taavi Veskimägi: riigile pressitakse peale, et nad looksid tarbijate rahaga uusi ärivõimalusi

Eleringi juht Taavi Veskimägi kirjutab lahti, mis otsuseid on pärast Venemaa täiemahulise Ukraina-agressiooni algust tehtud Eesti tarbijate gaasivarustuskindluse tagamiseks. Tema sõnul on vaja hajutada järjekordset häma ja udu, mis tekkis eile seoses Paldiski LNG-terminaliga.

Veebruaris algas Venemaa täiemahuline agressioon Ukraina vastu. Vastuseks sellele oleme edukalt realiseerinud kolmele sambale tugineva gaasi varustuskindluse tugevdamise plaani, mis tagab gaasi varustuskindluse tarbijatele sellel talvel.

1. Tarbimise vähendamine. Gaasitarbimist on oluliselt vähendatud nii regioonis (60 TWh ca 43 TWh-ni) kui ka Eestis (5 TWh ca 3,5 TWh-ni).

2. Läti hoidlas on detsembri alguses ca 14 TWh gaasivaru, sh Eesti riigi umbes 0,75 teravatt-tunnine strateegiline reserv.

3. Detsembrist alustab Soome lahes tööd uus LNG-terminal (esimene laadung enne jõule), mis koos Leedus tegutseva terminaliga suudab piisava varuga katta kogu piirkonna gaasitarbimise. Ja seda ka järgmisel aastal.

Miks see eelnev varustuskindluse vaade on oluline, et luua konteksti Paldiski LNG-terminali ümber tekitatud segadusele?

Kui kevadel oli Paldiski LNG-terminali varustuskindluse arutelu, siis nüüd pressitakse riigile peale, et luua gaasitarbija võrgutasu rahaga endale ärivõimalusi. Elering ostku gaasitarbija rahaga erasektorile umbes 3–4 miljonit eurot maksev laadimiskäpp. Soomlaste renditud ujuvterminali Eesti gaasivõrguga liitudes oleks toonud ujuvterminal käpa ise, see ei oleks jäänud Eesti gaasitarbija maksta. Seega pakume alates homsest, 1. detsembrist, võimalust liituda Eesti gaasisüsteemiga ja anda gaasi täpselt samadel tingimustel, nagu pakkusime seda FSRU OY-le.

Selle eeldus on liitumistaotluse esitamine koos kai rendilepingu, laeva rendilepingu ja laeva täpsete tehniliste tingimustega. Elering ei lase ca 20 miljoni euro eest välja ehitatud gaasiühendust lihtsalt broneerida mõnel konkreetsel ettevõttel, kui tegelikult ujuvterminali võrguga ei ühendata. Võrgu kui avaliku hüve broneerimise kogemus ja vajadus rakendada vastumeetmeid on meil elektrijaamade liitumisest olemas – liitumisvõimalus on välja ehitatud, liinide võimsus reserveeritud, aga elektrijaamu pole. Sama ei saa korduda gaasivõrgus.

Millised sammud tõid meid tänasesse päeva, kus just nüüd, 30. novembril kell 16.24, sai viimane keevis tehtud?

1. Lähtuvalt Eesti ja Soome ministeeriumide kokkuleppest sai Elering ülesande ehitada gaasitoru Paldiskis, et võimaldada võtta vastu Eesti-Soome koostöö raames FSRU OY poolt renditud gaasi ujuvterminal.

2. Soome terminalioperaator ​FSRU OY esitas liitumistaotluse, mille alusel lepiti kokku ujuvterminali liitumispunkt Eesti gaasisüsteemiga. Gaasitaristu ja ujuvterminali vahelise ühendustoru hankimine jäi ujuvterminali ülesandeks. Soomlased vastavalt kaks ühendustoru (üks Soome, teine Eestisse) ka ostsid.

3. Ühtegi teist liitumistaotlust kuni 11. novembrini, st 20 päeva enne gaasitaristu valmimist, ei olnud Eleringile laekunud. Sel kuupäeval esitasid liitumistaotluse Eesti eraettevõtjad. 18. novembril palus Elering liitujal oma taotlust täiendada vajalike tehniliste andmetega ja kinnitust laeva rendilepingu kohta. Seni liituja andmeid esitanud pole.

4. Elering on kevadest alates kommunikeerinud kõigil tasemetel avalikkusele, valitsusele, omanikule, mis mahus (ehitame soomlaste liitumistaotluse alusel, kus ühendustoru on ujuvterminali osa) ja mis tähtajaks (30.11.2022) me gaasitaristut Paldiskis ehitame.

5. Kui keegi soovib tuua Paldiskisse mingi teise ujuvterminali võrreldes terminaliga, millele ühendus Paldiskis ehitati, siis esitatavate tehniliste andmete alusel saab hinnata, kui palju ehitatud liitumispunkti ümberehitamine aega ja raha võtab.