Töötleva tööstuse 23 tegevusalast vähenes tootmismaht 18-s. Kaugelt kõige suurema negatiivse panuse – üle poole – selle majandusharu langusele andis puidutööstuse 15% langus, mille tootmismaht väheneb juba alates maist. Puidutööstuse tootmismahtude languse taga on peamiselt vähenenud nõudlus. Samuti mõjutab puidutööstust ebakindlus raiemahtude vähendamisel ja pikemas ettevaates kliimaeesmärkide täitmine. Samuti on puidutööstus üks peamisi tegevusalasid, mis sai suurema löögi kaubavahetuse katkemisest idaturuga.

Kuna puidutööstuse müügitulu on viiendik kogu töötleva tööstuse müügitulust, on selle mõju väga suur. Lisaks puidutööstusele oli suurema negatiivse mõjuga töötlevas tööstuses mööbli- ja õlitööstuste tootmismahtude langus. Erakordselt tugevat kasvu näitas aga laevade ja paatide tootmine, mille maht suurenes aastases võrdluses ligi 260%. Laevade ja paatide tootmine ja müük ongi väga volatiilne. Vaid osaliselt aitas sellisele tugevale kasvule kaasa baasiefekt, kuna eelmise aasta oktoobris selle tegevusala tootmismaht langes järsult.

Kuna ligi 68% töötleva tööstuse toodangust eksporditakse, sõltuvad selle majandusharu majandustulemused välisnõudlusest, mis on aga nõrgenemas. Üha rohkemate ettevõtete jaoks on selle aasta teisel poolel muutunud ebapiisav nõudlus peamiseks äritegevust piiravaks teguriks. Neljandas kvartalis on selliste ettevõtete osakaal tööstuses tõusnud 58 protsendini. Kui jätta välja koroonakriisi aastad, on tööstusettevõtete hinnang oma tootmise väljavaate ja tellimuste kohta langenud uuesti vastavalt 2009. ja 2010. tasemele. Nõrgenev välisnõudlus annab tugevama löögi mitte ainult Eesti eksportivale sektorile, vaid majandusele laiemalt. Paljud ettevõtted ei ekspordi ise, vaid on eksportivate ettevõtete tehingupartnerid, pakkudes neile allhanget.

Töötleva tööstuse tootmismahtude tugev langus ei tähenda aga tingimata selle majandusharu lisandväärtuse samaväärset vähenemist. Kuigi töötleva tööstuse tootmismaht vähenes kolmandas kvartalis keskmiselt 6%, näitas selle eile avaldatud lisandväärtus ligi 3% suurust kasvu. Neljas kvartal on aga kogu majanduse vaatest alanud nõrgalt ja see on kahjuks olnud ka ootuspärane.

Lisaks tööstuse tootmismahu langusele jätkus oktoobris Swedbanki inflatsiooniga kohandatud kaardimaksete käive ja jaekaubandusettevõtete müügitulumaht. Samuti süvenes käibemaksu ja aktsiiside laekumise langus püsivhindades. Välisnõudluse kõrval nõrgeneb ka sisenõudlus. Ettevõtetel on üha keerulisem oma kõrgele tõusnud kulusid suunata edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid