Soome lahes detsembrist tööd alustav uus LNG terminal suudab koos Leedus tegutseva terminaliga katta kogu piirkonna gaasitarbimise piisava varuga nii sel talvel kui ka järgmise aasta vaates.

Kuigi kaks terminali suudavad katta ära oluliselt vähenenud regiooni gaasitarbimise, on Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul varustuskindluse seisukohast siiski oluline, et meil on varustuskindluse seisukohast vajadusel regioonis võimekus LNG ujuvterminali vastu võtta ka Eestis. Loomulikult on parim, kui Paldiski võrguühendus ei saa kasutust mitte ainult tagavara varustuskindluse võimekusena, vaid gaasituru osalistel on huvi liitumis- ja võrgulepingu sõlmimiseks ujuterminali gaasisüsteemiga ühendamiseks, lisas Veskimägi.

„Tänasest on võimalus kõigil gaasituru osalistel taotleda ujuvterminaliga liitumist Paldiskis Eesti gaasisüsteemiga. Samadel tingimustel, kui me pakkusime FSRU OY’le, saab gaasi anda Eesti gaasisüsteemi juba tänasest,“ ütles Veskimägi. Paldiskis LNG ujuvterminaliga Eesti gaasisüsteemiga liitumise eelduseks on kai rendilepingu ja laeva rendilepingu esitamine koos täpsete tehniliste tingimustega.

Eleringi rajatud gaasitaristu võimaliku ujuvterminali ühendamiseks Paldiskis jaguneb kolmeks - maismaa ühenduseks, meretoruks ja kaipealseks gaasipaigaldiseks. Neid kolme osa seob kokku Eleringi poolt rajatud elektri- ja automaatikaühendused kompressorjaama, kai kraanide ning võimaliku ujuvterminali vahel. Nende ühenduste loomiseks on paigaldatud kompressorjaama kõrvalt läbi maa ja mere elektri- ja sidekaabel ja loodud on automaatika süsteemid nii kompressorjaamas kui ka kail.