„Oleme hetkel olukorras, kus kogu Nord Pooli piirkonnas napib elektrit. Põhjuseid on erinevaid. Venemaalt ei tule enam üle 1000 MW elektrit ja sellel on suur mõju meie turule. Lisaks on hetkel rivist väljas mitu olulist elektrijaama, näiteks Rootsi Ringhallsi tuumajaama neljas reaktor ja Oskarshavni tuumajaama kolmas reaktor. Lisaks pole Soomes käivitunud Olkiluoto kolmas reaktor ning ka meie oma Auvere on samuti jälle katki,“ sõnas peaminister pressikonverentsil.

Kallase sõnul on Eesti probleem see, et elektri tarbimine on endiselt liiga suur. „Pikas perspektiivis on energiapuudusele ainult üks lahendus: uutesse energiaallikatesse ja tootmistesse investeerimine ehk panus elektrijaamadesse ning ühendustesse teiste riikidega.“

Kallas tõdes, et lühikeses perspektiivis on meil sisuliselt kaks võimalust: võimalikud elektrikatkestused või kokkuhoid ning tarbimise juhtimine. „Katkestustest rääkides ei soovi ma kedagi hirmutada, tunnistan vaid fakti, et Eestil tuleb tarbimist vähendada,“ rääkis peaminister. Ta lisas, et eriti oluline on tarbimist piirata tipptundidel ehk kell 7–9 ja 16–19, sest siis on tarbimine eriti suur.

„Kui me kokku ei hoia, siis me võime olla sunnitud tegema paaritunniseid piirkondlikke elektrikatkestusi. Loodame, et me ei pea seda tegema ning me ei satu kunagi olukorda, kus peame seda tegema,“ sõnas Kallas.

Peaministri sõnul on oluline tarbimist piirata ka ettevõtete jaoks. „Teame kõik seda, et kõige odavam elekter on kokkuhoitud elekter. Arvutused näitavad, et kui me suudaks tarbimist vähendada kasvõi 2%, väheneks katkestuste risk koguni viis korda,“ rõhutas Kallas.

Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut kinnitas samuti, et sama probleemiga seisab silmitsi terve Euroopa, ja lisas, et Euroopa Liidu energiaministrid on kokku leppinud tipptarbimise 5% vähendamises.

Peaminister Kaja Kallas tegi septembrikuus telepöördumise, milles hoiatas inimesi elektrikatkestuste eest, juhul kui Eesti lahutatakse Venemaa elektrivõrgust.