Esimene tööturu uuring pandi kokku aastal 2016 ja läbi aastate on olnud turul näha kiireid muutusi, koroonapandeemia tekitas olukorra, kus tööturul oli korraks üle meelekahutussektori inimesi, turismitöötajaid, hotellitöötajaid. Värske baromeeter näitab, et nendes sektorites hetkel tööjõu ülejääki pole.

Värske baromeeter näitab, et väga suuri muutusi tööjõu vajaduses pole sel sügisel veel toimunud, aga mõningaid märke on siiski õhus. Silma torkab, et ameteid, kus valitseb tööjõuvajaduses tasakaal, on rohkem kui pool aastat tagasi. Viimastel kuudel on suurema tähelepanu all olnud töötlev tööstus. Tegemist äärmiselt suure ja tööjõudu vajava sektoriga. Viimase hindamise järgi on paljud tööstuse ametid liikunud tööjõuvajaduses tasakaalu, näiteks mitmed puidusektori ametialad on liikunud puudujäägist tasakaalu.

Esmaseid märke ehitussektori hoo raugemisest on samuti märgata. Mitmed ehitusega seotud ametid on puudujäägist liikunud tasakaalu, nii üldehitajad kui näiteks ka tee-ehitajad, hooldajad.

Ametid, kuhu värbamisel tööandjatel suuri probleeme pole, on varasematest uuringutest tuttavad: andmesisestajad, raamatupidamistehnikud, asjaajajad. Uue ametina saab esile tuua ajakirjanikud – oluline on siin märkida, et ajakirjanike alla lähevad ka veebitoimetajad, sisuloojad jne. Ajakirjanduse mõiste, kanalid ja nõuded on muutunud, online-meedia on loonud võimaluse luua igal inimesel sisuliselt oma portaal, siis on ja selles valdkonnas töötavatel inimestel vaja mõelda, kuidas ennast konkurentsis hoida. Samas on kindlasti vaja meeles pidada, et tippe, tugevaid meedias tegutsevaid eksperte ja spetsialiste on alati vaja.

Tööjõu terav puudujääk kimbutab tervishoidu ja hooldusasutusi. Tegemist on juba aastaid kestnud murega. Järgmise kümne aasta jooksul vajavad hooldekodud juurde ligi 1000 hooldajat. Mõttekoja Praxis hinnangul aitaks uusi hooldajaid leida olemasolevate töökoormuse vähendamine.

Sel korral torkab silma ka üha süvenev haridustöötajate puudus, eriti vanema kooliastme õpetajate leidmisega on koolijuhid hädas. Lähiaastatel see probleem ilmselt veel süveneb, eriti just piirkondades, kus eestikeelsele haridusele ülemineku tõttu vaja leida kooli õpetajaid. Paljudel juhtudel on probleemiks töökoormus, õpetajad töötavad erinevates koolides, sest ühes koolis ei saa täiskoormust – töötunde täis. Seetõttu on keeruline leida õpetajat, kes valmis mõned tunnid andma ja kellel klapib see teiste koolide graafikuga ja ta on valmis ka sõitma mitme kooli vahet.

Muudatusi tööturul on Eesti Töötukassa peaspetsialisti Livia Laasi sõnul näha ka tööpakkumiste statistikast. Tänavuse aasta märts oli rekordkuu, mil töötukassal oli vahendada 9800 vaba töökohta, aprillis ja mais oli samuti vabu kohti tavalisest rohkem. Tööpakkumiste arv hakkas langema septembris ja novembris oli töötukassal pakkuda 4400 vaba töökohta.

Laas märkis, et täna on märke sellest, et töö leidmine võib muutuda keerulisemaks, kui oleme viimasel 10 aasta jooksul harjunud. „Seega võiks iga inimene teha enda oskustes väikese inventuuri. Mõelda, mida ma oskan, mida võiks juurde õppida. Kindlasti tasub silm peal hoida tööpakkumistel,“ lisab Laas.

Tööandjatel on aga hea aeg värbamiseks. „Eriti just ettevõtetel, kus olnud pikalt tööjõuga raske – tööstus, IT. Võib juhtuda, et täna on töötukassal pakkuda teile väga häid spetsialiste,“ märgib Laas.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid