Peaminister Kaja Kallase sõnul valmistub riik pidevalt eri ohustsenaariumiteks, praegu on teravalt päevakorras elektrivarustus. „Eesti suudab toota ise enamiku vajaminevast elektrist ja meil on head ühendused nii Soome kui Lätiga. Samas peame valmis olema varem mõeldamatutena tundunud mustadeks stsenaariumiteks, olgu nendeks erakorralised loodusolud, õnnetused või sabotaaž,“ ütles ta.

Õppusel lähtus valitsus stsenaariumist, kus Venemaa lülitab Eesti, Läti ja Leedu oma elektrivõrgust välja ning Baltimaad hakkavad ühinema Mandri-Euroopa sünkroonalaga. Selle tulemusel tekib Põhjamaades laiem elektri defitsiit ning nõrk tuul, tehnilised rikked ja piiratud import tekitavad olukorra, kus elektrist ei piisa kogu riigi vajaduse katmiseks.

„Olukorras, kus kõigile inimestele ja ettevõtetele elektrit ei jätku, on esmatähtis kokkuhoid. Oleme Ukrainas näinud, et koos pingutades ja partnerite abiga saab riik hakkama,“ rääkis Kallas. „Oluline on iga inimese ja ettevõtte enda valmisolek, olgu selleks vajaliku toidu- ja joogivaru, elektrigeneraatori, kriisiplaanide või taskuraadio olemasolu,“ lisas ta.

Õppusel andsid ministrid ülevaate oma valitsemisala valmisolekust, tegevustest ja kokkuhoiukohtadest ning arutasid koostööd nii oma riigis kui ka rahvusvaheliselt. Peale selle said ministrid ülevaate elanikkonna kriisiaegsest teavitamisest, käitumisjuhistest ja õiguslikust raamistikust.

Mõned päevad enne valitsuse õppust korraldas riigikantselei partnerasutustega arutelu, kus kaardistati kitsaskohad ja koostöövõimalused olukordades, kui elektrienergiat on piiratult. Riigisekretär Taimar Peterkopi sõnul on erasektori valmisolek kriisideks järjest parem ja mida põhjalikumalt koos valmistuda, seda tugevam on riik keerulisel ajal.

Riigikantselei korraldab valitsuse kriisiõppusi regulaarselt, et katsetada ja harjutada valmisolekut võimalikeks ohuolukordadeks.