KOOMIKS | Puust ja punaseks: miks Eesti ikka veel Venemaa elektrisüsteemist sõltub?
(33)
Eesti on koos naaberriikide Läti ja Leeduga võtnud sihiks hiljemalt 2025. aasta lõpuks oma elektrisüsteemid Venemaast lahti ühendada ja liituda Euroopa sagedusalaga. Mida see tähendab, mida selleks tehakse ja kui palju see kõik maksumaksjale maksma läheb?
Kas meil on aega veel mitu aastat oodata, kui Ukrainas toimuv sõda on näidanud, et Venemaa ei kohku tagasi ka energiataristu purustamisest ning miljonite inimeste pimedasse ja külma jätmise eest?
Nähtav osa sellest hiigelprojektist on kõrgepingeliinide rekonstrueerimine, millega Elering on jõudnud enam kui poole peale. Töö mastaapsust näitab ilmekalt võrdlus, et kokku kaaluvad uued mastid sama palju kui kaks Eiffeli torni. Rekonstrueerimistööd käivad Ida-Virumaal, Valgamaal, Tartumaal ja Jõgevamaal, lõplikult saavad praegu pooleli olevad liinid valmis järgmise aasta suvel. Seejärel algab kõige pikema ehk 244-kilomeetrise Viru-Tsirguliina kõrgepingeliini rekonstrueerimine. Samal ajal käib Harjumaale Kiisal ja Ida-Virumaal Püssi ja Viru alajaamadesse süsteemi inertsi lisavate sünkroonkompensaatorite ehitamine ning mitmeid muid töid.
Sirvi koomiksit ja uuri lähemalt, miks me ikka veel Venemaast sõltume ja kuidas valmistub Eesti liitumiseks Euroopa elektrisüsteemiga.
