Danilovi sõnul on mitmeid trende, mis mõjutavad maksubaasi, näiteks tööealise elanikkonna vähenemine. Ta märkis ka, et ettevõtlusvormis töötamise levik vähendab tööjõumaksude, eelkõige sotsiaalmaksu laekumist. Samas on sissetulekute ebavõrdsus vähenenud 20 aastaga.

Danilov tõi välja kolm stsenaariumi, mis aitaksid muuta maksusüsteemi tulevikukindlaks. Digitaalse maailma stsenaariumi puhul on küsimuseks, kuidas kohandada maksusüsteem sobilikuks digiajastule, sõnas Danilov. Ta lausus, et digiajastu kindel maksubaas on kinnisvara. Selleks pakutakse stsenaariumis välja kinnisvaramaks, mille maksumäär on 0,1% aastas kinnisvara väärtusest. Lisaks maksuvabastus kuni kinnisvara mediaanväärtuseni, mis on 2023. aasta hindades 81 000 eurot ehk maksuvabastus oleks 81 eurot.

Selle stsenaariumi keskne idee on jõuliselt vähendada sotsiaalmaksu, tõstes võimalikult suure osa sotsiaalvaldkonna rahastamise koormusest ümber tulumaksule. Stsenaariumis kasvab üksikisiku tulumaks, tulumaksumääraks oleks 30% ning tulumaksuvaba miinimum võrdsustub 1,25-kordse miinimumpalgaga. Isegi kui üksikisiku tulumaks tõuseb ja palk samuti kasvab, et hoida netopalka samal tasemel, vähenevad tööjõukulud tervikuna. Maksukoormus ei kasvaks sealjuures rohkem kui 1,5% SKP-st. Ettevõtete tulumaks kasvab selles stsenaariumis samuti 30%-le, maksustatakse kogu kasum. Sotsiaalmaksu määr langeb 13%-le.

Keskkonnakriisi stsenaariumis viiakse sisse automaks, samuti laieneks heitkogustega kauplemise süsteem. Samuti oleks ka selle stsenaariumi puhul traditsiooniline ettevõtete tulumaks, maksustatakse kogu ettevõtte kasum ning tulumaksumäär oleks 15%, samas viiakse sisse maksusoodustus teadus- ja arendustegevuse investeeringutele ehk need oleksid jätkuvalt tulumaksuvabad. Kolmas stsenaarium, mille Danilov välja tõi, oleks võrdne start, mille puhul kehtestatakse varamaks lisaks kinnisvarale ka muudele varadele ning luuakse astmeline tulumaks, samas seatakse lagi sotsiaalmaksule.

Danilov sõnas, et maksukonkurents muutub, mistõttu on tulevikus vähem ruumi klassikaliseks maksukonkurentsiks madalate maksumäärade kaudu. Ta lisas, et uueks konkurentsieeliseks on kujunemas maksusüsteemi lihtsus ning maksude tasumise ja tagastamise kiirus ja mugavus.