„Algne ettepanek oli seada hinnalagi 65 dollari peale,“ sõnas peaminister Kaja Kallas, lisades, et läbirääkimiste vältel räägiti ka 70 dollari kehtestamisest. „Suutsime partnereid veenda kokku leppima oluliselt madalamas hinnas. Iga dollar, mille võrra hinnalagi madalam on, tähendab Venemaale umbes 2 miljardi dollari võrra väiksemat tulu. Seega see, et meil õnnestus kokku leppida 5 dollari võrra madalamas hinnas, tähendab, et Venemaa sõjamasin jääb ilma 10 miljardist dollarist.“

„Meie ekspertide hinnangul oleks Venemaa jaoks tõsiselt valulik hind 30–40 dollari vahel. Täna saavutatu oli siiski parim võimalik kompromiss hetkel. Olen tänulik meie partneritele, kes oma seisukohta muutsid ning nõustusid meie pakutuga,“ lisas Kallas ja sõnas, et ka Eesti tegi ettepaneku, et seatud hinda hakataks edaspidi regulaarselt üle vaatama ja korrigeerima, lähtudes eesmärgist vähendada Venemaa tulusid. „Kokkulepitud tingimus on ka see, et hinnalagi peaks olema 5% allapoole nafta keskmisest turuhinnast. Mul on hea meel, et meie ettepanekud on osa täna saavutatud kokkuleppest ja arutelud hinnalae teemal jätkuvad tulevikus. Juba jaanuari keskel vaatame hinna uuesti üle,“ lausus peaminister.

Välisminister Urmas Reinsalu: kokkulepe on samm edasi, kuid kaugelt mitte piisav

„Oma poliitikaga suutsime hinnalage varem Euroopa Komisjoni pakutust alla tuua. See on tänane tulemus, aga teha tuleb palju rohkem,“ sõnas Reinsalu. Ta rõhutas, et Eestil on selge positsioon, et Vene nafta piirhinda tuleb pidevalt alla tuua, et võimalikult palju vähendada Venemaa rahavoogusid, millega Ukraina-vastast agressiooni rahastada, rõhutas minister.

„Meie eesmärk on võtta Venemaalt ära vahendid, millega rahastada oma agressiivset sõjategevust Ukraina riigi, rahva ja iseseisvuse vastu. Ka täna kehtestatud hinnalagi on liialt kõrge ja ei täida seda eesmärki täielikult, ent ma olen lootusrikas, et meil on võimalik edasistes aruteludes seda allapoole tuua. Meile on oluline, et tänastest otsustes sõnastati selgelt, et hinnalage on võimalik ümber vaadata,“ ütles Reinsalu.

„Tänase otsuse üheks alusprintsiibiks oli, et Vene naftatoodete hinnalagi peaks olema vähemalt 5% alla keskmise turuhinna. Seegi tähendab juba Venemaale rahalist kaotust, aga see pole piisav. Me toetame pidevalt uute sanktsioonide väljatöötamist Venemaa vastu, et Vene sõjamasinat seisma panna. Hinnalagi Vene naftale, alanud töö üheksanda sanktsioonipaketiga, edasiminek Venemaa külmutatud varade kasutamiseks Ukraina toetamisel ja toetus tribunalile agressioonikuritegude eest vastutusele võtmiseks – see on sõnum Euroopa Liidult Venemaale, et toime pandud kuritegude ja kahjude eest tuleb maksta ning otsus teisele riigile kallale tungida ei jää karistuseta. Oleme nende viimaste päevade märgiliste arengute nimel töötanud mitmeid kuid,“ lisas välisminister.

Esmaspäevast, 5. detsembrist on keelatud transportida kolmandatesse riikidesse sellist Venemaa naftat, mis on ostetud kallimalt kui 60 dollarit barreli kohta. Samuti ei tohi osutada teenuseid laevadele, mis veavad kallimat Venemaa naftat.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid