Väetise kriis läbi. Sanktsioonidega keelustatud Venemaa väetisele on leitud asendus

Tollistatistika järgi toimus pärast Ukraina sõja algust viimane väetise import Eestisse aprillis. Suvel Eetsisse väetist ei imporditud. Nüüd on leitud uued tarnijad.

Eelmisel aastal imporditi Eestisse 114 tuhat tonni väetiseid, millest enamik tuli Venemaalt. Idanaabri Ukrainas alustatud sõja tõttu läks Venemaa väetis kevadel sanktsioonide alla ja selle sissevedu Euroopa Liitu keelustati. Eestisse ei imporditud seejärel alates maist ühtegi kilo väetist. Esimesed märgid väetise impordi taastumisest olid oktoobris, kui tollistatistika järgi saabus Eestisse taas ligi 4 tuhat tonni väetist.

Baltic Agro väetiste tootejuhi Mihkel Salumi kinnitusel väetistest maailmaturul hetkel puudus ei ole. Enne Venemaa sõjalist agressiooni Ukrainas moodustas Vene päritolu väetiste osakaal Eestis tarbitavatest väetistest 50-60%. Põllumeestel läks keeruliseks kevadel, kui Venemaalt väetise importimine keelustati ja sellele tuli asendus leida teistelt tarnijatelt. Ka Danish Agro Grupp, kuhu kuulub Baltic Agro, loobus juba veebruarist Venemaa ja Valgevene päritolu põllumajandustoodete importimisest. Vene väetised on asendatud Euroopa, Maroko ja ka Ameerika päritolu väetistega. Äsja jõudis nende vahendusel Ameerikast New Orleansi sadamast Läänemerre ammooniumnitraatväetise last, millest 15 000 tonni laaditi maha Klaipedas ja ülejäänud 10 000 tonni Sillamäe sadamas.