Transpordiameti andmetel on Eestis registrisse kantud 948 868 sõidukit. Eesti elanike arv on pisut üle 1,3 miljoni, neist täiskasvanuid ehk võimalikke autoomanikke on ligikaudu 1,1 miljonit. Piltlikult võib öelda, et iga teine vastutulev inimene omab Eestis mingit mootorsõidukit. Seda on meie väikese riigi jaoks liiga palju.

Liiga vanad ja liiga võimsad

Meie autopark on ka väga vana. Kõrge vanus suurendab samuti heitgaaside koguseid. Transpordiameti statistikast selgub, et 10-20 aasta vanuseid sõidukeid on Eestis 337 732, üle 20-aasta vanuseid autosid 289 441. Uuemaid kui 10-aastaseid sõidukeid on Eestis vaid 321 683.

Andrus Valma

Uute autode müüjal lasub juba mõnda aega kohustus teavitada tarbijale pakutava sõiduauto kütusekulust ja süsinikdioksiidi ( CO2) heitest, kuid see ei ole muutnud autoomanike tarbimisharjumusi. Aastate jooksul on küll märgata, et keskmise uue sõiduauto CO2 natuke langenud, ent jätkuvalt kroonib müügitabelite tipus ka kütusekulukamaid uusi autosid. Paistame silma, et meie uued autod on keskmistest autodest ligi viiendiku võrra kulukamad kui mujal Euroopas. Eestlastel mängib uue auto ostul paraku peamist rolli välimus, suurus ja võimsus, mitte keskkonnasõbralikkus.

Automaks muudaks olukorda

Eesti vajab autopargi jätkusuutlikumaks muutmisel senisest oluliselt mõjusamaid samme. Lihtsalt loota, et inimeste harjumused muutuvad iseenesest, meid rohepöörde eesmärkidele lähemale ei vii. Erinevad märgised ja loosungid inimeste mõttemustreid ei muuda. Oluliselt efektiivsem on auto soetamise ja omamise maksustamine. Eesti on ainus riik Euroopas, kus ei ole ühtegi automaksu. Mujal riikides on erinevaid automakse kasutusel juba aastaid. Maksustades autoomanikke auto võimsuse või vanuse alusel, on suudetud vähendada ka CO2 heite hulka.

Oluliselt efektiivsem on auto soetamise ja omamise maksustamine, kuid Eesti on ainus riik Euroopas, kus ei ole ühtegi automaksu.

Automaks ei tohi olla karistuse maiguga. Maksustamine peab toimuma käsikäes teadlikkuse kasvatamisega. Ühelt poolt paneks automaks inimesi mõtlema, kas neil on üldse autot vaja. Teiselt poolt mõjutaks see autot valides langetama otsust ökonoomsema mudeli kasuks.

Automaks aitaks kaasa ka üleminekul elektriautodele. Elektriauto soetamisel kõheldakse peamiselt hinna tõttu. Liisingu kuumakse oleks sisepõlemismootoriga autoga 20-30% kallim. Samas ülalpidamiskulu ei ole elektriautol enam oluliselt kallim, kuna hoolimata kõrgest elektrihinnast saab kodus öiste laadimistega „kütuse“ siiski soodsamalt, kui mootorikütust tankides. Elektriauto ostu kaaludes ehmatabki autoostjaid eelkõige auto hind. Kui elektriauto oleks maksustatud madalamalt kui tavamootoriga auto, siis muudaks see elektriauto soetamise kindlasti tõenäolisemaks.

Poliitikud kardavad erinevate maksude kehtestamist kui tuld, eriti valimisperioodil. Oluline vahe on aga, kas kehtestada maks maksu pärast või investeeringuna, et me ise ja meie lapsed ning lapselapsed saaksid elada maailmas, mis ei hävita ennast. Automaks ei peaks täitma riigikassat ega lunastama meie süümepiinu, kuna sõidame liiga vanade ja võimsate autodega, vaid panema mõtlema, miks on meil liigelda vaja ja tegema otsuseid vajaduste, mitte emotsioonide järgi.

Transpordisektori saaste painab ka ülejäänud Euroopat

Euroopa Keskkonnaagentuuri raporti põhjal on transport ainus sektor, kus kasvuhoonegaaside heitkogused on viimase kolme aastakümne jooksul suurenenud. Euroopa Liidu eesmärk on vähendada transpordist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2050. aastaks 90% võrreldes 1990. aastaga. Praeguse seisuga suudame aga seatud eesmärkidest tunduvalt vähem. Keskkonnaagentuuri raporti järgi 2050. aastaks transpordisektori heitkogused vaid 22%.