Uuring: eestlased saavad aina paremini aru, mis elektriturul toimub

Eesti Energia tellitud Kantar Emori uuringust selgus, et Eesti inimeste kindlustunne energiaturul toimuva suhtes on viimase kahe kuu jooksul kasvanud. Samuti on inimesed energeetikateemadel paremini informeeritud.

Energiahindade kallinemine valmistab iga päev muret jätkuvalt igale teisele inimesele, kuid olukord on viimaste kuudega paremuse poole arenenud. Kui selle aasta septembris tundis 65 protsenti täisealistest elanikest, et nende kindlustunne energeetika osas on kõikuma löönud, siis novembris oli vastav osakaal juba 48 protsenti.

Eesti Energia juhatuse liikme Agnes Roosi sõnul on klientide kindlustunde kasvu näha ka Eesti Energia klienditeeninduse pöördumiste mahtudes, mis on augusti ja septembriga võrreldes märgatavalt langenud.

„Oleme sügise jooksul nõustanud ja aidanud sadu tuhandeid kliente, kellest paljud ei olnud aastaid enda elektripaketi peale mõelnud ega kursis, kuidas kujuneb elektri hind. Me näeme, et paljudel klientidel on endiselt murekohti ja küsimusi, ent olukord on läinud märksa paremaks. Kui oktoobri alguses helistas meie nõustamiskeskusesse päevas 2000–3000 klienti, siis viimasel ajal vastame päevas ligi 300–500 kõnele,“ märkis Roos. „Ühes informeeritusega kasvab ka inimeste kindlustunne. Teadlikum tarbija oskab sageli ka ise leida võimalusi, kuidas oma energiaarveid vähendada ning olukorda parandada.“

Riik toetab piisavalt

Kantar Emori uuringust selgus, et inimesed leiavad järjest enam, et riik ja energiafirmad pakuvad piisavalt lahendusi, et eelseisval kütteperioodil hakkama saada. Nende inimeste arv, kelle hinnangul lahendusi üldse ei pakuta, on langenud kahe kuuga 26 protsendilt 15 protsendile.

„Nägime juba novembri alguses, et tänu riigi energiahüvitisele langes klientide keskmine elektriarve suvisele tasemele ning tõi kodutarbijate jaoks kokku säästu ligi nelja miljoni euro ulatuses. Energiahüvitise rakendumine on tehtud tarbijale võimalikult lihtsaks. Seda saavad kõik kliendid sõltumata nende valitud elektripaketist ning toetus kajastub arvel automaatselt,“ selgitas Roos.

Nende inimeste osakaal, kelle jaoks ei ole elektrienergia hinna kujunemine üldse arusaadav, on pigem vähenemas. Kaks kolmandikku Eesti elanikest hindavad, et nad on energiaturul toimuvad osas pigem infomeeritud, ja kõige olulisema infokanalina tuuakse välja televisiooni.

Roos rõhutas, et kõige soodsam elekter on tarbimata elekter ehk rõhku tuleks panna energia kokkuhoiukohtade leidmisele. „Kuigi riik ja elektrimüüjad on omalt poolt teinud palju, et tarbijaid aidata, ei tohiks kaotada ka motivatsiooni energiaefektiivsema elu suunas liikuda. Kui targemalt tarbides õnnestub säästa kasvõi üks kilovatt-tund elektrit, on selle mõju mitmekordne, sest lisaks säästetud elektrikulule väheneb ka makstav võrgutasu, elektriaktsiis ja taastuvenergia tasu,“ selgitas Roos.