Õliühingu juht: Vene nafta hinnalagi on pigem poliitiline sõu kui sanktsioon
(16)
Venemaa naftale hinnalae kehtestamisel on väga piiratud, kui mitte olematu mõju Vladimir Putini võimekusele oma sõjaretke rahastada, ütles ERR-ile Eesti õliühingu juht Mart Raamat, kelle hinnangul on tegemist rohkem poliitilise sõu kui sanktsiooniga.
Reedel jõudsid Euroopa Liidu riigid kokkuleppele kehtestada Venemaa naftale hinnalaeks 60 dollarit barreli kohta. Alates 5. detsembrist on keelatud sellest kallimalt ostetud nafta transport kolmandatesse riikidesse.
Raamat ütles, et tegu on korraliku poliitilise šedöövriga, sest hinnalaega kehtestasid EL ja teised suured G7 tööstusriigid sanktsiooni, mis oma olemuselt kehtib riikidele, kes selles sanktsioonis ei osale.
„Kõik suured lääneriigid – EL, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid – on juba loobunud või loobumas Vene nafta impordist ja seega see hinnalagi, mis kehtestati, tegelikult nende naftatarneid ei mõjuta,“ selgitas ta. „Nende mõte ongi aga selles, et mõjutada kolmandate riikide naftaimportijaid Vene nafta eest vähem maksma.“
Ta tõi suuremate partneritena, kelle importi peaks otsus mõjutama, välja Hiina, India ja Türgi ning märkis, et kehtestatud hind on kõrgem kui see, mis Vene nafta eest hetkel makstakse. Seega on väga raske isegi prognoosida, kui paljud kolmandad riigid hinnalae kehtestamises osalevad.
„Euroopa ja lääneriigid loodavad, et kuna see on seotud ära kolmandate riikide ostjate võimalusega kindlustada Vene nafta Euroopa kindlustusseltside poolt, on see piisav heidutusvahend, et paljud riigid siiski liituvad kehtestatud hinnalaega. Tegelikkus ei ole aga ikka hästi teada, milline mõju sellel saab olema Putini võimekusele finantseerida oma sõjaretke,“ tõdes Raamat.
