Vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv oli 635 663, millest suurima osa moodustasid töötleva tööstuse, kaubanduse ja hariduse tegevusalad. Vabu ametikohti oli kõige rohkem hulgi- ja jaekaubanduse (2140), hariduse (2055) ning avaliku halduse ja riigikaitse (1522) tegevusaladel.

Statistikaameti analüütiku Argo Tarkiaineni sõnul moodustas vabade ametikohtade määr 2022. aasta kolmandas kvartalis ametikohtade koguarvust 2,1%. Kõikidest vabadest ametikohtadest 38% olid avalikus sektoris. „Kõige kõrgem vabade ametikohtade määr oli finants- ja kindlustustegevuse ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusaladel, madalaim mäetööstuse tegevusalal,“ ütles Tarkiainen.

Enamik vabadest ametikohtadest asusid Harjumaal (80%), sh Tallinnas (70%), järgnesid Tartu- (5,3%) ja Pärnumaa (4%). Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju- ja Hiiumaal ning madalaim Saare- ja Valgamaal.

Kolmandas kvartalis võeti tööle 63 634 ja töölt lahkus 67 187 inimest. Tööjõu liikumist iseloomustav tööle võetud ja töölt lahkunute summa ehk tööjõu käive suurenes eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 1%. „Tööle võetud ning ka töölt lahkunud inimeste arvu poolest olid eesotsas hulgi- ja jaekaubanduse, töötleva tööstuse ning hariduse tegevusalad. Tööandja algatusel lahkus ametist 5539 töötajat, mis moodustas 8% kõigist töölt lahkunutest,“ lisas Tarkiainen.

Hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab statistikaamet maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid. Kvartali keskmine vabade ja hõivatud ametikohtade arv avaldatakse kuu lõpu seisuga. Statistikatöö avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet andmeid kogub ja analüüsib.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid