Vabade ametikohtade arv on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suurenenud

Statistikaameti andmetel oli selle aasta kolmandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 13 190 vaba ametikohta, mida on 15% rohkem kui aasta varem samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist üle 5000 inimese.

Vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv oli 635 663, millest suurima osa moodustasid töötleva tööstuse, kaubanduse ja hariduse tegevusalad. Vabu ametikohti oli kõige rohkem hulgi- ja jaekaubanduse (2140), hariduse (2055) ning avaliku halduse ja riigikaitse (1522) tegevusaladel.

Statistikaameti analüütiku Argo Tarkiaineni sõnul moodustas vabade ametikohtade määr 2022. aasta kolmandas kvartalis ametikohtade koguarvust 2,1%. Kõikidest vabadest ametikohtadest 38% olid avalikus sektoris. „Kõige kõrgem vabade ametikohtade määr oli finants- ja kindlustustegevuse ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusaladel, madalaim mäetööstuse tegevusalal,“ ütles Tarkiainen.

Enamik vabadest ametikohtadest asusid Harjumaal (80%), sh Tallinnas (70%), järgnesid Tartu- (5,3%) ja Pärnumaa (4%). Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju- ja Hiiumaal ning madalaim Saare- ja Valgamaal.

Kolmandas kvartalis võeti tööle 63 634 ja töölt lahkus 67 187 inimest. Tööjõu liikumist iseloomustav tööle võetud ja töölt lahkunute summa ehk tööjõu käive suurenes eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 1%. „Tööle võetud ning ka töölt lahkunud inimeste arvu poolest olid eesotsas hulgi- ja jaekaubanduse, töötleva tööstuse ning hariduse tegevusalad. Tööandja algatusel lahkus ametist 5539 töötajat, mis moodustas 8% kõigist töölt lahkunutest,“ lisas Tarkiainen.

Hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab statistikaamet maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid. Kvartali keskmine vabade ja hõivatud ametikohtade arv avaldatakse kuu lõpu seisuga. Statistikatöö avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet andmeid kogub ja analüüsib.