Sanktsioonide mõju: Türgi lähedal seisid naftatankerid ummikus

Naftatankerid moodustasid Türgi ranniku lähedal Venemaa toornafta hinnapiirangu esimesel päeval ummiku, kuna Ankara nõudis kõigile laevadele uut kindlustustõendit.

Umbes 19 toornaftatankerit ootas esmaspäeval Türgi vete ületamist, teatas Financial Times.

Sel nädalal jõustus Venemaa meretranspordi toornaftale G7 riikide, Austraalia ja 27 Euroopa Liidu riigi poolt kehtestatud 60 dollari suurune hinnalagi. Tegemist on viimase Lääne meetmega Moskva karistamiseks Ukraina sissetungi eest.

Kokkulepe lubab Vene naftat transportida kolmandatesse riikidesse G7 ja Euroopa Liidu liikmesriikide, kindlustusseltside ja krediidiasutuste tankeritega ainult siis, kui lasti ostetakse piirhinnaga või sellest madalama hinnaga.

Venemaa naftale hinnalae kehtestamisel on väga piiratud, kui mitte olematu mõju Vladimir Putini võimekusele oma sõjaretke rahastada, ütles ERR-ile Eesti õliühingu juht Mart Raamat, kelle hinnangul on tegemist rohkem poliitilise sõu kui sanktsiooniga.

Raamat ütles, et tegu on korraliku poliitilise šedöövriga, sest hinnalaega kehtestasid EL ja teised suured G7 tööstusriigid sanktsiooni, mis oma olemuselt kehtib riikidele, kes selles sanktsioonis ei osale.

„Kõik suured lääneriigid – EL, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid – on juba loobunud või loobumas Vene nafta impordist ja seega see hinnalagi, mis kehtestati, tegelikult nende naftatarneid ei mõjuta,“ selgitas ta. „Nende mõte ongi aga selles, et mõjutada kolmandate riikide naftaimportijaid Vene nafta eest vähem maksma.“

Ta tõi suuremate partneritena, kelle importi peaks otsus mõjutama, välja Hiina, India ja Türgi ning märkis, et kehtestatud hind on kõrgem kui see, mis Vene nafta eest hetkel makstakse. Seega on väga raske isegi prognoosida, kui paljud kolmandad riigid hinnalae kehtestamises osalevad.