Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametisse (TTJA) on viimasel ajal üha enam jõudnud tarbijate pöördumisi, kes on rahulolematud e-poodidest tehtud ostude kättesaamisega ja tarneaegade hilinemisega. TTJA ettevõtluse osakonna peaspetsialist Liilia Laks juhib tähelepanu, et kaupade pakkumine ja müük veebikeskkonnas peab toimuma tarbija suhtes ausalt ja arvestades häid kaubandustavasid. Lisaks hinnale on tarneaeg üks olulisemaid kriteeriume, mille järgi tarbija oma ostuotsuse teeb.

Tarbijal on õigus saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta.

Kaupleja ja tootja on kohustatud andma tarbijale enne kauba omandamist või teenuse kasutamist teavet kauba või teenuse omaduste ja kasutamistingimuste ning kauba omandamiseks või teenuse kasutamiseks sõlmitava lepingu kohta ulatuses ja korras, mis vastab võlaõigusseaduses või muus seaduses sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustusele ja tarbijakaitseseaduses nimetatud tingimustele.

Peamine lepingueelne teave, mida e-kaubandusega tegelev ettevõtja on kohustatud tarbijale esitama, tuleneb võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-st 54. Tarbijat tuleb lepingueelsest teabest teavitada enne lepingu sõlmimist (st ostu sooritamist või tellimuse kinnitamist). Lepingueelne teave on oluline andmaks tarbijale kogu vajalik informatsioon teadliku ostuotsuse tegemiseks. Kui kaupleja ei anna tarbijale piisavalt infot, võib tarbija seetõttu kaupleja suhtes kasutada erinevaid õiguskaitsevahendeid. Teave ja müügitingimused peavad olema e-kaupluses paigutatud selliselt, et need on lihtsalt märgatavad ning esitatud selgel ja arusaadaval viisil ja olema üheselt mõistetavad.

Kaupu ja teenuseid tuleb tarbijale pakkuda ja müüa ning muul viisil turustada head kaubandustava arvestades ning tarbija suhtes ausalt. Kaupa ja teenust tuleb pakkuda nii, et tarbijale oleks selge pakkumise äriline eesmärk. Ebaausa kauplemisvõtte kasutamine on keelatud nii enne kui ka pärast kauba või teenusega seonduva tehingu tegemist, samuti tehingu tegemise ajal.

Kauplemisvõte on ebaaus, kui see on vastuolus kaupleja majandus- või kutsetegevuses järgitava hoolsuse nõuetega ja seoses kauba või teenusega moonutab või tõenäoliselt moonutab oluliselt keskmise tarbija majanduskäitumist, kelleni see kaup või teenus jõuab või kellele see on suunatud. Kaupleja ametialase hoolsuse puhul lähtutakse sellisest oskuste ja hoolsuse tasemest, mille kasutamist tarbijate suhtes võib kauplejalt mõistlikult eeldada ja mis on vastavuses heade kaubandustavade ning hea usu põhimõttega.

Kauplemisvõtet peetakse eksitavaks, kui sellega esitatud teave on ebaõige või kui faktiliselt õige teabe esitusviis petab või tõenäoliselt petab keskmist tarbijat ja selle mõjul teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud (tarbijakaitseseadus edaspidi TKS § 16 lg 2). Teave on ebaõige, kui see sisaldab valeandmeid kauba või teenuse olemasolu või peamiste omaduste kohta. Nimetatud kauba või teenuse peamised omadused on muu hulgas kättesaadavus ja kättetoimetamise tingimused.

Eksitavaks peetakse kauplemisvõtet ka siis, kui selle mõjul teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud, ja kui:

· sellest konkreetses olukorras kõiki kauplemisvõtte asjaolusid ning sidevahendiga seotud piiranguid arvestades ei selgu oluline teave, mida keskmine tarbija vajab teadliku tehinguotsuse tegemiseks;

· sellega on varjatud olulist teavet või esitatud teavet ebaselgelt, arusaamatult, mitmetähenduslikult või mitteõigeaegselt.