Minister Sikkut kohtus Saksamaa majandus- ja kliimaministeeriumi aseminister Sven Giegoldiga ja Saksamaa põhivõrguettevõtte 50Hertz esindajatega, kellega arutati ühise merevõrgu loomise vajadust, sealhulgas 2020. aasta lõpus sündinud Läänemere elektrivõrgu loomise algatuse (Baltic Offshore Grid Initiative ehk BOGI) tulevikuperspektiive ja ka võimaliku Balti riikide ja Saksamaa vahelise võrgu Baltic WindConnectori ideed.

„Läänemere meretuuleenergia potentsiaal on hinnanguliselt kuni 93 gigavatti, kuid praegu on sellest kasutusel vaid veidi üle kahe gigavati. Meretuuleenergia arendamine on kogu piirkonnas aga kriitilise tähtsusega, et saaksime jätta maagaasi ja teised fossiilsed kütused minevikku ning tagada energiavarustus kohaliku keskkonnasõbralikumate alternatiividega – lisaks roheelektrile mängib tulevikus aina suuremat rolli ka rohevesinik. Seetõttu on mõistlik Läänemere-äärsetel riikidel teha tihedat koostööd, et luua merevõrk, mis võimaldaks meie merealadelt toodetava taastuvenergia transportida Mandri-Euroopasse ning tõsta ka piirkonna atraktiivsust investeerimiskeskkonnana,“ lausus Sikkut.

Minister märkis, et Eesti jaoks on meretuule arendamine üks olulisemaid võimalusi kliimaeesmärkide saavutamisele kaasa aidata. Eesti on seadnud eesmärgiks, et aastal 2030 toodame sama palju taastuvelektrit kui riigis elektrit tarbime ning seejuures peaks meretuuleenergia tootmisvõimsust olema tulevikus üle ühe gigavati.

„Kui soovime taastuvenergia ambitsioonidega edasi liikuda, peame Läänemere merevõrgu kontseptsiooniga jõulisemalt tegelema ning astuma ka praktilisi samme selle elluviimiseks. Sain kinnitust, et Saksamaa on huvitatud uutest tarneallikatest ning nad näevad meie regioonis potentsiaali koostööks,“ rääkis Sikkut.

Lisaks merevõrgule arutas minister Sikkut Saksamaa majandus- ja kliimaministeeriumi aseministriga ka laiemalt energiakriisi teemadel, sealhulgas järgmisel nädalal ELi energeetikaministrite nõukogul arutlusel tulevatest turukorrigeerimise mehhanismi ehk gaasi hinnalae üle.

Sikkut kohtus Berliinis ka Saksa infrastruktuuri ettevõtjatega, kellele tutvustas Rail Baltica hetkeseisu ja ehitusplaane, samuti Agora Energiewende mõttekojaga.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid