Energiahindade kasv on viimastel kuudel järk-järgult aeglustunud. Seda soodustavad valitsuse kehtestatud energiahindade hüvitised, mida makstakse järgmise aasta märtsini.

Kuigi toidutoormete hinnad maailmaturul on kevadest saati odavnenud, siis toiduainete tarbijahinnad alles läbivad oma kõrgseisu. Euroopa Liidu põllumajandustootjate olukorda on halvendanud kõrged energiahinnad ning tänavune ebasoodne ilm. Nii ei toimunud sel aastal ka Eestis tavapärast sügishooajalist puu- ja köögiviljade odavnemist, vaid hinnad hoopis tõusid.

Eesti majandus on pöördunud langusse, kuid majapidamised on suutnud säästude kasutuselevõtu abil siiani oma tavapärast tarbimist jätkata. Tarbimisjulgus on siiski kõvasti kannatada saanud ning näha on esimesi märke sellest, et inimesed juba piiravad oma kulutusi. Novembris langesid teenustest enim turismiteenuste ja üürihinnad, mis on teenuste hinnakasvu tagant tõuganud alates koroonakriisi leevenemisest.

Tööstuskaupade hinnakasv on aga euroala riikides püsinud kiire. Mitmeid harusid kimbutavad üleilmselt endiselt tarneraskused, sest napib sisendeid ning ebapiisav pakkumismaht ei lase hinnasurvel vaibuda. Kiiret hinnakasvu soosib ka euro vahetuskursi langus. Tarbijad varuvad tööstuskaupu ilmselt edasise hinnatõusu kartuses.

Hinnakasvu pidurdumine jätkub ka edaspidi. Käesoleva aasta keskmine hinnakasv on sellest hoolimata väga kiire, ulatudes 19% lähedusse. Eesti Pank avaldab oma uuendatud majandusprognoosi koos väljavaatega järgmise aasta hinnakasvule 20. detsembril.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid