Seisan külmal ja pilvisel talvepäeval Pärnu maantee Reval Café ees ja tutvun ümbruskonnaga. Ma ei satu siia tihti. Pole põhjust. Silmitsen tühje aknaid, elavat kohvikut ja muidugi ka autoteed, kus mõlemal suunal mühisevad autokolonnid minust kiiresti mööda. Peatumiseks leiavad aja ainult üksikud (kui välja arvata kõrval asuv pisike EuroParki parkla) ja sedagi kohtades, kus parkimine ei ole lubatud. Juhid sisenevad majja, võtavad midagi kiiruga kaasa ja lahkuvad.

Kell on kümme minutit enne kahtteist. Vaid mõni minut hiljem saabub minu juurde viisakas mees, aknapesija Tõnu Toht. Tema jaoks on siinne piirkond eriline. Väikese poisina meeldis talle oma kogutud taskuraha eest käia kohalikus filateeliapoes marke ostmas, hiljem suureks saades sai temast aga Pärnu maantee ja Roosikrantsi tänava nõutud aknapesija.

Vaevu jõuan talle mikrofoni heli salvestamiseks külge panna, kui Tõnu hakkab juba siinse ajaloo kohta rääkima.