Eesti elanikest 71% ei kogu jõulukinkide ostmiseks raha, 10% valmistab ja ostab kingid varem ette, et vähendada koormust pere eelarvele, ning 18% alustab jõulukinkide jaoks raha säästmisega vähemalt kuu enne jõule.

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse värske uuring näitab, et ehkki paljude eestimaalaste jaoks on jõulude ja aastavahetuse aegsed kingitused tähtsad, ei koguta eesootavate kulutuste katmiseks eraldi raha. Koguni 71% eestimaalasi ostab jõulukingitusi n-ö jooksvalt. Seevastu 19% ehk iga viies alustas jõulukinkideks raha kõrvale panemisega vähemalt kuu aega enne pühi. 11% vastanutest küll ei säästnud jõulukinkide jaoks eraldi, aga ostis või tegi kingitused varem valmis. Jõulukinkide kulude hajutamist teevad sagedamini naised (38%) kui mehed (19%).

Üle poole eestimaalastest (54%) tunnistab, et pühadekingituste tegemine on nende peres tähtsal kohal. Kinkide tegemise tähtsus on ajas veidi vähenenud – näiteks 2016. aastal olid kingitused olulised 62% elanike jaoks. 27% inimesi leiab, et jõulud ja aastavahetus on pere eelarvele koormavad ja nad peavad nuputama, kuidas ots-otsaga kokku tulla.

Andmise ja heategemise aeg

Suur osa inimestest ei soovi saada kingituseks materiaalseid asju. Kõige enam soovitakse, et pere saaks jõulude ajal kokku. 12% inimestest soovib asjade asemel kingituseks saada elamusi ning sama palju vastanutest ei soovi üldse kingitusi saada. Kõige populaarsemaks materiaalseks kingituseks on raha või mõne kaupluse kinkekaart.

„Pühad on andmise ja heategemise aeg – selge on see, et paljud meist soovivad oma lähedasi ja sõpru üllatada toredate kinkidega. Hea meel on näha, et Eesti inimesed väärtustavad pühadel ka lihtsalt perega koos olemise aega,“ sõnas Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse ekspert Mari-Liis Jääger. „Teisalt võib kinkide ostmise tuhinas kergesti ületada oma eelarve tegelikke võimalusi. 16% Eesti elanikke tunnistas, et on viimase hetke kinkide tegemisel teinud ebamõistlikke väljaminekuid. Selle vältimiseks on oluline kirja panna või läbi mõelda koos perega, kellele ja kui kalleid kinke soovitakse teha, kui palju kulub jõulutoidule ning kui on vaja ka oluliselt rohkem sõite teha, siis ka kütusekulu. Oluline on omada ülevaadet oma soovidest, vajadustest ning võimalustest, et ei peaks laenu või järelmaksu kasutama.“

14% Eesti elanikest plaanib kulutada kinkidele kuni 50 eurot, 22% plaanib kulutada 51–100 eurot, 21% aga 101–200 eurot. 12% ei osanud küsitluses oma kulutusi prognoosida, 8% ei kavatse kinkidele raha kulutada. Kõige rohkem plaanivad kinkidele raha kulutada 30–49-aastased eestimaalased. Tehtavate kinkide arv on aja jooksul vähenenud – kui 2015. aastal tegi iga teine eestimaalane (53%) kinke vähemalt viiele inimesele, siis tänavu teeb vähemalt viiele inimesele kinke 39%.

Jõulukingid ostetakse ennekõike kaubanduskeskustest – nii plaanib teha või on juba teinud 65% eestimaalasi. 46% plaanib või on juba kingid ostnud e-poodidest. Väikeettevõtjatelt plaanib kinke osta iga viies. Võrreldes eelmise aastaga on oluliselt vähenenud kingituste ise tegemise plaanid – kui 2021. aastal lubas kinke ise teha 19% vastajatest, siis tänavu vaid 9%.

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud uuringu viis novembris läbi Turu-uuringute AS. Uuringus osales 803 inimest vanuses alates 16. eluaastast.

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse soovitused pühadeaegsete kulutuste plaanimiseks

  • Pane kirja võimalikud kulud, mis kaasnevad pühadega, et oleks ülevaade rahalisest seisust.

  • Räägi lähedastega ootustest seoses pühadega. Mis hinnas võiks üldse kingitusi teha, kas teha loosipakid või igaüks toob hoopis midagi jõululauale.

  • Kui on rahaliselt keeruline olukord, siis ei ole häbi seda teistele öelda, et sel aastal pole võimalik kingitusi ja suurt peolauda üldse teha.

  • Tee kingituseks ühiste tegevuste kinkekaart ehk kingi aega. Kaardil on märgitud kolm valikut – näiteks matk loodusesse, linnaekskursioon või ühise õhtusöögi valmistamine –, millest kingisaaja valib ühe.

  • Aasta-aastalt on suurenenud kingituste ostmine e-poest. E-poest ostmisel tasub kindlasti kontrollida e-poe usaldusväärsust. E-poe puhul kontrolli, kas veebilehel on olemas kontaktandmed, kuhu probleemide puhul pöörduda. Lisaks guugelda, mida teised kliendid on e-poe kohta öelnud.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid