Eesti kaubanduspartnerite nõudlus on selle aasta lõpus madalseisus. Kui kolmandas kvartalis püsis veel enamiku kaubanduspartnerite ning euroala majandus kasvutrendil, siis nüüd on väljavaade muutunud pessimistlikumaks. Kuigi väliskaubandus eurodes mõõdetuna kasvas, siis suure kasvu taga on jätkuvalt kiire hinnakasv, mis tuleneb omakorda kallinenud energiakandjate ja ka toormehindadest. Maksebilansi andmetel kaupade ja teenuste eksport suurenes 28% ning import oli 30% suurem võrreldes aastatagusega.

Tugev hinnakonkurents välisturgudel, vähenev nõudlus ning Venemaa-vastaste sanktsioonide rakendumine ei soosi Eesti kaupade eksporti. Kuigi kaubaeksport kasvas kolmandas kvartalis 26,5%, siis seda näitajat mõjutas sama kiire hinnakasv ning püsihinnas mõõdetuna oli kaubaeksport languses. Kõige enam panustas kaubaekspordi kasvu mineraalsete kütuste, masinate ja seadmete eksport. Vähenes puidu ja puittoodete ning metalli ja metalltoodete eksport.

Reisiteenused on taastunud

Aasta lõpus rakenduvad sanktsioonid Venemaa kaupadele avaldavad mõju ka kaubaimpordile. Praeguseks on lõppenud peamiselt toormeks mõeldud puidu ja metallide sissevedu ning aasta lõpuks peatub ka mineraalsete kütuste import Venemaalt. Toormete hankimiseks peavad tööstused liikuma teistele turgudele. Kaupade sissevedu kokku oli kolmandas kvartalis ligi 29% suurem kui aasta varem. Impordikäibe kasvu panustas mineraalsete toodete, masinate ja seadmete ning sõidukite sissevedu.

Teenuste eksport on püsinud tugev ning kolmandas kvartalis taastusid ka reisiteenused. Teenuste eksport jätkas kolmandas kvartalis kasvu ja toetas jooksevkontot. Teenuste eksport kasvas maksebilansi andmetel jooksevhinnas aastatagusega võrreldes 32%. Teist kvartalit järjest hoogustasid teenuste ekspordi kasvu reisiteenused, mis on pärast pandeemiaaegset langust jõudsalt taastunud. Endiselt annavad olulise panuse teenuste eksporti telekommunikatsiooni- ja arvutiteenused ning muud äriteenused. Ootuspäraselt on kokku tõmbunud veoteenuste eksport – seda valdkonda mõjutab üldise nõudluse vähenemine ning ka Venemaaga seotud kaubavahetuse kahanemine.

Jooksevkonto saldo oli kolmandas kvartalis ülejäägis ja moodustas 3,5% SKPst. Jooksevkontot toetas teenuste saldo ülejääk; kaupade saldo puudujääk oli varasemate kvartalitega võrreldes suurem.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid