„Pean oluliseks meie töötasu alammäära kujundamise traditsiooni, kus tööturu osapooled selle omavahel kokku lepivad. Tunnustan sotsiaalpartnereid selle kokkuleppe saavutamise eest. Alampalga järjepidev tõus on oluline, et parandada ka vähekindlustatute toimetulekut,“ ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson. „Euroopa Liidu direktiiv annab meile ka soovitusi õiglase miinimumpalga kohta, mis loob ootuse kiiremaks alampalgatõusuks ka Eestis. Õiglane miinimumpalk võiks ülejärgmisel aastal olla 900 eurot, sealt edasi juba 1000 ja lõpuks 1200. Kiirema tõusu saame kokku leppida juba järgmisel aastal.“

Töötasu alammäär tugineb Eesti ametiühingute keskliidu ja Eesti tööandjate keskliidu vahel 29. septembril sõlmitud kollektiivlepingule, millega sotsiaalpartnerite keskorganisatsioonid leppisid kokku töötasu alammäära tõstmises 2023. aastal.

Mõjutab tuhandeid töötajaid

Maksu- ja tolliameti andmetel oli 2022. aastal kaheksa kuul 15 900 täisajaga töötajat, kes teenisid töötasu alammäära 654 eurot, moodustades sellega 3,3% kõigist töötasu saanud töötajatest. Peale selle teenis ühes kuus keskmiselt 17 250 täisajaga töötajat töötasu vahemikus 655 kuni 724 eurot, mis moodustab 3,5% töötajatest. Töötasu alammäära tõus 71 euro võrra 654 eurolt 725 eurole toob rahandusministeeriumi hinnangul riigieelarvesse täiendavat maksutulu 16 miljonit eurot.

Töötasu alammäära tõus toob kaasa töötasude ja palga tõusu era- ning avalikus sektoris. Samuti suurenevad töötasu alammääraga seotud hüvitiste summad, näiteks tõuseb vanemahüvitis ja lapsepuhkuse tasu. Samuti võib töötasu alammäära tõus tuua kaasa ka kohalike omavalitsuste makstavate toetuste ning hüvitiste tõusu, kuid mõjutada ka pakutavate teenuste hindu, nagu näiteks lasteaia kohatasu, kui kohalik omavalitsus on need sidunud töötasu alammääraga. Elatise miinimumsumma ei ole alates käesolevast aastast enam seotud töötasu alammääraga. Lisaks aitab töötasu alammäära tõus kaasa vähekindlustatud isikute toimetuleku paranemisele.