„Täna, mil me räägime võimalusest tipptundidel elektrienergia kasutamist piirata, on tagumine aeg saada paika tegevusplaan. Viimased kümmekond aastat on Eestis ühendusi ehitatud, nüüd on aeg juhitavaid tootmisvõimsusi rajama hakata,“ märkis Eesti gaasiliidu juhataja Heiko Heitur.

„Süsteemihaldur prognoosib põlevkivijaamade väljumist vabaturult umbes viie aasta pärast, tuumajaam saab kõige varem valmis 12 aasta pärast. Vahepealse aja aitaks meil üle elada oma gaasijaam, hiljem energiavajaduse suurenedes toetaks see juba nii rohe- kui tuumaenergiat,“ lausus Heitur.

„Eestil on nii lühikeses kui pikas vaates juhitavaid võimsusi juurde vaja. Gaasi hind läheb alla ja uued tarneteed läänest saavad paika. Gaasijaam on nii keskkonna- kui kogukonnasõbralik, gaas tagab meie energiaportfelli oodatud mitmekesisuse ning annab positiivse tõuke paljuloodetud vesiniktehnoloogiate arenduseks,“ märkis Heitur.

„Täiendavad võimalused avanevad ka kohaliku, biojäätmetest toodetava rohegaasi kasutamiseks. Juhul kui eri tehnoloogiad kasutades õnnestub meil ka CO2 kokku koguda ja veeldada, saame juba süsinikneutraalse tootmise, millise suuna on Euroopa Liit tervikuna võtnud,“ tähendas Heitur.

Eestis on maagaasi kasutajaid umbes 100 000 leibkonda ehk 250 000 inimest. Maagasi kasutab pool Eesti tööstusest, kõige suurem on maagaasi sõltuvus toiduainetööstuses ja rasketööstuses ning kõige madalam puidutööstuses.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid