2009. aasta lõpus valitses Eestis depressiivne meeleolu. Majanduskriis võttis rohkem kui 15 protsendil tööealistest inimestest töö, mille tulemusel kasvas märkimisväärselt võlglaste arv, kes ei suutnud juba mitmendat kuud tasuda laenu- ja liisingumakseid. See mõjutas panga-, kinnisvara- ja autoturgu, kuid kõige enam kannatasid laenuvõtjad.

Praegu näeme, et hoiuste mahud on küll vähenemas ja ka laenu- ja liisingutaotlusi esitatakse pankadele mõnevõrra vähem, ent inimestel on töökohad alles ja finantskohustuste täitmisega ei ole probleeme. Samuti on viimase kahe aasta jooksul varade hinnad pigem tõusnud kui langenud. Eelmise suure majanduslanguse ajal suutsid täita oma kohustusi pankade ees need kliendid, kellel olid olemas säästud. Paljud inimesed, kes elasid palgapäevast palgapäevani, jäid aga oma laenude ja liisingutega hätta.

Hoolimata raskustest tasuti toona ja tasutakse ka nüüd esimeses järjekorras eluasemelaenuga seotud maksed, sest keegi ei taha riskida kodust ilmajäämisega. Teise asjana makstakse ära liisingu kuumakse. Paljud inimesed saaksid ka ilma autota hakkama, kuid sellest loobumine tekitab siiski rohkelt ebamugavusi. Samas on näiteks maapiirkondades auto hädavajalik tarbeese.

Üldiselt näevad liisinguvõtjad oma makseraskusi ette ning esmalt proovitakse auto omal initsiatiivil müüa või siis võetakse ühendust liisingettevõttega lahenduste leidmiseks. Enamasti ei jääda ootama, kuni liisinguleping enne tähtaega üles öeldakse.

Viis suurt muutust

Viimane suur majanduslangus põhjustas liisinguturul viis suurt muutust, mis tõenäoliselt korduvad ka uues kriisiolukorras.

  • Automüüjate platsid olid pilgeni täis erinevaid autosid ja muud vara. Autode valik oli küllalti lai, kuid ostjaid äärmiselt vähe. Pakkumine ületas märgatavalt nõudlust.

  • Majanduse madalseisus õnnestus peamiselt müüa pigem väike- ja keskklassi autosid, mis maksid tänases mõistes alla 30 000 euro. Selliste autode keskmine müügiperiood vältas õiglase hinna korral kaks kuni kolm kuud.

  • Kõige raskem oli toona müüa kõrgema hinnaklassiga luksusautosid. Põhivajaduste rahuldamine muutus olulisemaks kui naabritele mulje avaldamine. Luksusautode müügi pidurdumine tekitas müügikahjusid nii liisingufirmadele kui ka nende klientidele. Samas ei löö kriisid kunagi kõiki ühtemoodi ja alati on ka neid, kes püsivad kehvas olukorras paremal elujärjel. Seega ei saa öelda, et toona luksusautosid üldse ei ostetud.

  • Eestisse saabusid kokkuostjad Skandinaaviast ja Lääne-Euroopast, kes püüdsid meie autoturu kehva olukorda ära kasutada ja kriisist kasu lõigata. Nende eesmärk oli varasid soetada 30–40% turuhinnast odavamalt. Liisingufirmad ei läinud reeglina selliste tehingutega kaasa.

  • Majandussurutis oli võlglaste suhtes armutu. Nende seas oli nii mehi kui naisi, noori ning vanu, madala- ja kõrgepalgalisi. Veidi paremini läks neil, kes olid enne ebakindlaid aegu soetanud endale jõukohase hinnaga auto ja kelle muud finantskohustused olid samuti mõistlikud. Pered, kelle auto oli ökonoomne ja praktiline, said üldjuhul selle hoidmisega hakkama.

Eelnevat silmas pidades võiks ennetavalt küsida, kas on olemas kriisikindlat autot, mille väärtus rasketel aegadel ei langeks ja mille eest tasumine jätaks ka leiva lauale?

Ratsionaalsus eelkõige

Seega tasub autot ostes alati mõelda oma tegelikele vajadustele ja võimalustele. Kalkuleerida, millises hinnaklassis auto liisingumakseid jõuaksite tasuda nii headel kui ka halbadel aegadel. Kas euribori tõus liisingumakses lööks teie eelarve koheselt kõikuma või suudaksite makseid jätkata isegi siis, kui ees peaks ootama palgakärbe või koguni ühe pereliikme töökoha kaotus? Autot ostes võiksite uurida ka seda, kas tegemist on pikalt likviidsena püsiva automargi ja -mudeliga, mida saaks vajaduse korral järelturul realiseerida. Kiiresti muutuvates majandusoludes võivad ratsionaalsed valikud osutuda päästerõngaks.

Eelkõige tasuks ebakindlatel aegadel olla oma finantsotsustes ratsionaalne. Mõistlik oleks edasi lükata kalli hinnaga unistuste auto ostmine ja lähtuda valikute tegemisel eelkõige perekonna praktilistest vajadustest. Kui pere kasutab mitut autot, tasub nii majandust kui ka keskkonda silmas pidades teha oma autopargis inventuur ja kaaluda, millised on võimalused ühe autoga hakkama saamiseks. Arvestades autode viimaste aastate hinnatõusu, on praegu veel võimalik teenida automüügist lisatulu.

Selleks, et keerulistel aegadel tagada turvatunne ootamatustega toimetulekuks, tasub kaaluda ka liisingumaksete kindlustamist. See on turul veel üsna uudne lahendus, kuid inimeste huvi selle vastu üha kasvab. Kindlustus tagab töö- või töövõime kaotuse korral liisingumaksed kuni poole aasta ulatuses ja aitab vältida makseraskustesse sattumist.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid