„Kergliikurite kasutamisel on üles kerkinud mitmeid probleeme seoses turvalisuse ja liiklejate ohutusega. Seepärast tegime ettepanekud, kuidas vähendada õnnetusi ja alkoholi mõju all juhtimist ning parandada kergliikurite parkimiskorda. On oluline, et kergliikurite kasutamine oleks turvaline ning kõigi liiklejate ohutus tagatud,“ ütles majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.

Eelnõuga muudetakse kergliikurite parkimisreegleid täpsemaks. Edaspidi tuleb kergliikur parkida paralleelselt teeäärega ning kergliiklustee äärest takistuse puudumisel mitte kaugemal kui 0,2 meetrit. Jätkuvalt jääb kehtima ka 1,5 meetrine nö läbipääsuala nõue ehk tee ääres parkides tuleb jätta teistele liiklejatele vabaks vähemalt 1,5 meetri laiune teeosa.

Kohalikud omavalitsused saavad kehtestada piirangud

Kohaliku omavalitsuse üksus saab õiguse kehtestada majandustegevuse nõuded kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste rendile või üürile andmisele. See tähendab õigust kehtestada eeltoodud sõidukitele sõidukiiruse ja parkimise piiranguid.

Sikkut märkis, et muudatus on ajendatud laenukergliikurite laiast kasutuselevõtust ja levikust ning kasvanud õnnetuste arvust. „Kuna valdav enamus õnnetustest on toimunud laenukergliikuritega, siis on põhjendatud, et kiiruse piiramise meetmeid fokusseeritakse just laenukergliikurite kasutajatele kui peamisele ja kõige suuremale riskigrupile,“ selgitas minister.

Liiklusohutuse tagamiseks ja järelevalve efektiivsemaks teostamiseks kehtestatakse kergliikurijuhile, jalgratturile ja pisimopeedijuhile maksimaalne lubatud alkoholi piirmäär. Ühes grammis veres ei tohi eelnõu kohaselt olla alkoholi rohkem kui 0,50 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus rohkem kui 0,25 milligrammi.

Lisaks eelnevale täpsustatakse eelnõuga ka kergliikuri tehnilisi nõudeid.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid