„Tänapäeval puutub suur osa töötajatest kokku üha keerukamate ja suurt vaimset pingutust nõudvate töödega ning erinevate töötegemise viisidega, näiteks kaugtöö, mistõttu on järjest olulisem pöörata tähelepanu füüsiliste ohtude kõrval ka vaimse tervise hoidmisele ka töökeskkonnas,“ sõnas tervise- ja tööminister Peep Peterson.

Määruse muudatusega on võimalik lugeda psühhosotsiaalsetest ohuteguritest põhjustatud haigused kutsehaigusteks ja sellega tekib ka töötajal võimalus nõuda tööandjalt hüvitist, kui tekkinud terviseprobleem on põhjustatud töökeskkonnas esinevast, kuid maandamata psühhosotsiaalsest ohutegurist.

Psühhosotsiaalsed ohutegurid on õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda ja monotoonne töö ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi. Maandamata töökeskkonna ohutegurid võivad töötajatel põhjustada tööga seotud haigestumisi, sh kutsehaigestumisi.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid