Miinimumpensioni suurendamine, tööandjapensioni kogumine II või III sambasse ning individuaalsete pensioniplaanide loomine aitab tagada Eesti pensionisüsteemi kestlikkust, selgus analüüsist.

Kui jooksvalt rahastatavates pensioniskeemides pensioni saajate arv järjest kasvab ja panustajate arv aga väheneb, siis langevad ka pensionide asendusmäärad. „See toob kaasa suurema vastutuse oma rahalise toimetuleku eest inimesele endale. Inimesele, kes on suuremate katkestusteta terve tööelu pensionisüsteemi panustanud, tagab riik praeguse I ja II samba näol piisava baassissetuleku, kuid inimesele, kelle karjääris on pikemaid pause või kelle palk on miinimumpalga lähedane, riigi pakutav miinimumpension toimetulekut ei taga. Meie 275-eurone miinimumpension on küll napilt kõrgem, kui arvestuslik elatusmiinimum, aga kuna see jääb kõvasti alla 40% mediaannetosissetulekule, ei täida me Euroopa Sotsiaalharta miinimumstandardit. Analüüsis tegime ettepanekuid nende kitsaskohtade muutmiseks,“ sõnas sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika ja piiriülese sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja Kristiina Selgis.

Lisaks analüüsiti teisest sambast raha välja võtmise mõju pensionitele: „Teisest sambast raha välja võtnud inimeste pensionid on madalamad võrreldes nendega, kes jäid teise sambasse raha edasi koguma, kui võtta arvesse sarnasusi nii staaži, sissetuleku kui vanuse osas. Võrreldes II samba vabatahtlikuks tegemise muudatuste jõustumise eelsete küsitlustega on väljavõetud II samba raha kasutatud vähem laenude tagasimaksmiseks ja investeerimiseks ning rohkem tarbimiseks,“ ütles rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Tõnu Lillelaid.

Lisaks selgub analüüsist, et ebavõrdsus pensionisüsteemis suureneb, kuna suureneb nii väga suurte pensioniõigustega kui ka väikeste pensioniõigustega inimeste arv ja praegustest pensionitest väiksemaid pensione on kogumas lausa 60% kindlustatutest. Laste olemasolu mõjutab II sambaga mitteliitunud inimese pensionit positiivselt, II sambaga liitunud inimese pensionit aga vähendab.

Ka keskmise pensioni eesmärk ei ole meil muudatusi tegemata praegu ega tulevikus saavutatav. Nimelt peaks 40-aastase pensionistaažiga kogu elu mediaanpalgaga töötanud inimese pension olema vähemalt 60% mediaantöötasust, aga on ca 55%.

Madalate miinimumpensioni ja keskmise pensioni juures ületavad aga I samba kulud tulusid järgmise 40 aasta jooksul, puudujääk on sel perioodil stabiilselt umbes 0,5% SKP-st aastas.

Euroopa Liidu riikide võrdluses on Eestil suurimad raskused pensioni asendusmäära tagamisel ja sellest tulenevalt on vanemaealiste eestimaalaste suhtelise vaesuse määr EL suurimaid. Eriti raskes olukorras on naised, kes elavad meestest kauem ja seetõttu tihti üksi. Eesti madalad pensionid tulenevad sellest, et pensioniteks kulutatakse EL riikidest pea kõige vähem, veel vähem SKP-st kulutab pensionitele vaid Iirimaa. Peamiselt madalate pensionite tõttu on aga Eesti 65-74-aastaste tööhõive Euroopa Liidu suurim.

Ettepanekud pensionisüsteemi muutmiseks

  • Pensionisüsteemi raha juurde toomiseks soovitab analüüs luua Tööandjapensioni II või III sambasse, anda võimaluse inimestele tõsta vabatahtlikult sissemakseid II sambas, indekseerida III samba tulumaksusoodustuse absoluutmäära (6000 eurot) palga kasvuga, suurendada II sambaga liitunud lapsevanemate eest tehtavaid sissemakseid, lubada meelerahufondi kombineerimist III sambaga ning muuta miinimumpensioni adekvaatsemaks sellega, et rahvapensioni eesmärk seotakse suurema elatusmiinimumi või Euroopa Sotsiaalharta miinimumnõudega, ühendatakse rahvapension ja baasosa ning võimaldatakse inimesel endal osta I samba osakuid.

  • Pensionisüsteemi hõlmatuse suurendamiseks soovitab analüüs lubada II samba osakute pantimise kodu ostmisel ning laiendada III samba maksusoodustust investeerimiskontole.

  • Kogumispensionide tootlikkuse suurendamiseks teeb analüüs ettepaneku kaotada konservatiivsete fondide kohustuslikkus, lubada eriliigiliste osakute kaudu ka teisi investeerimisfonde III sambasse ning võimaldada II ja III sambas oleva raha pensionieas kokku kanda.

  • Pensioniteadlikkuse suurendamise ettepaneku kohaselt tuleks panustada enam inimeste pensioniteadlikkuse kasvatamisse ning aidata inimestel luua endale isiklikud pensioniplaanid, mis võtavad arvesse nende elustiili soove ning sissetulekute võimalusi.

Pensionianalüüsi üks osa, Tallinna Ülikooli rahvusvahelise praktika analüüs, teeb muuhulgas soovituse I sammast selgemalt eesmärgistada, I ja II samba maksed eraldada ning sotsiaalmaksukoormus tööandja ja töötaja vahel jagada ning I ja II samba pensionide asendusmääradele arvulise eesmärgi seada. Lisaks II sammast taas rohkem pensionitooteks tagasi muutvad ideed ja tööandjapensioni soodustamine.

Sotsiaalministeeriumi ja rahandusministeeriumi pensionisüsteemi analüüsis toodud ettepanekud vajavad veel poliitilist otsust ning jätkuanalüüsi eelnõu väljatöötamiskavatsuse vormis.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid