Energiaturu ülevaade: kui ilm püsib, vähenevad Euroopa gaasivarud kiirelt

Külmalaine jõudmine Euroopasse paneb energiakriisi senised leevendusmeetmed proovile, kiirendades gaasivarude vähenemist. Skandinaavia ja Baltimaade olukorra teeb keeruliseks kolme võimsa tuumareaktori hooldus, mistõttu Rootsis käivitati juba täna kütteõlil töötavad reservelektrijaamad.

Möödunud nädalal oli elektrihind Eestis keskmiselt 362,5 €/MWh (+11,6 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga). Kõige odavam oli elekter esmaspäeva ööl hinnaga 163,66 €/MWh ja kõige kõrgem reede õhtul kell 18, mil hind oli 507,91 €/MWh.

Nädala keskmine gaasihind oli 140,1 €/MWh (+7,5 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga) ja see tõusis suurenenud küttenõudluse tõttu. Sarnaselt varasemate nädalatega mõjutavad elektri- ja gaasihinna tõusu jätkuvalt külmemad ja kuivemad ilmad ja seni veel suhteliselt madalal püsinud tuuleenergiatoodang. Samas on talvekuud olnud keskmiselt tuulisemad kui suvekuud ja uus nädal on tõesti erakordselt tuuliselt alanud.

Euroopa Liidu gaasihoidlate keskmine täituvus tase on täna 88%, mis on eelmise nädalaga võrreldes 3 protsendipunkti vähem. Vaatamata veeldatud maagaasi impordi stabiilsele kasvule, võib gaasihoidlate taseme alanemine suurendada pakkumise piirangu ohtu, mis koos lähinädalatele prognoositava kuivema ja külmema ilmaga jätkab gaasihindade kergitamist.

Euroopa riigid on mitmeid kuid valmistunud olukorraks, mil peavad kasutusele võtma hädaolukorra meetmed. Nüüd tundub, et see hetk on kätte jõudmas. Mandri põhjapoolse osa on vallutanud külmalaine, mis prognooside järgi suurendab oma haaret veelgi. Maxari prognoosi järgi langevad öised temperatuurid Skandinaavias -23 kraadini ja oluliselt alla -10 kraadi kukuvad need ka Eestis. Elektrihinnad pole kerkinud küll 600-700 euroni megavatt-tunni eest nagu juulis-augustis, sest gaasihind on selle ajaga võrreldes praegu veel odavam, kuid ka 400-450-eurone hind on tase, mida enne 2021.-22. aastat polnud iial nähtud.

Riigid otsivad lahendusi kaugema tuleviku jaoks, kuid raskused seisavad ees juba õige pea. Suurbritannia sõlmis äsja lepingu USAga, mis tagab LNG tarned ka järgmiseks aastaks, kuid järgmised nädalad ja kuud on kõige kriitilisema tähtsusega. Lepingu järgi peaks USA tarnima 9-10 miljardit kuupmeetrit LNG-d, mis vastab tänavusele rekordkogusele.

Olukord teeb ärevaks nii tarbijad kui energiakauplejad, sest käes on Euroopa toimetuleku tõeline proovikivi pärast seda, kui gaasitarned Venemaalt Ukraina sõja alustamise järel sisuliselt katkesid. Väljakutseid lisab asjaolu, et Prantsusmaa ja Rootsi tuumajaamad on planeeritust pikemat aega rivist väljas ning just neile tootmisvõimsustele on mõlemad riigid seni paljuski toetunud.

Valitsused on välja töötanud kõiksugu meetmeid hoidmaks ära elektrivõrkude kokkukukkumine alates temperatuuride vähendamisest kontorites, lõpetades tänavavalgustuse kustutamise ja soovitustega käia lühemat aega duši all. Prantsusmaa on loonud eelhoiatussüsteemi, millega teavitada elanikke elektrikatkestuse riskide eest. Need võivad juba sel kuul kasutust leida, kui elektritarbimine ületab toodangut.

Soome uus tuumajaam saab ilmselt alles kevadeks tööle, Rootsis käivitati kütteõlil töötavad reservjaamad

Reedel peatas Uniper SE vähemalt 18. detsembrini Rootsi suurima tuumareaktori töö hooldustöödeks. Nii on Rootsis hetkel vaid 62% nende tuumavõimekusest turule elektrit pakkumas, kuna nüüd on nende kaks suur reaktorit kokku 2,5 GW võimsusega remondis. Rootsi valitsus palus reedel inimestel elektritarbimisega säästlik olla. Esmaspäeva hommiku tiputundide nõudluse katmiseks oldigi Rootsis sunnitud käivitama kütteõlil töötavad varuelektrijaamad. Soomes venib Euroopa kõige uuema ja võimsama tuumajaama Olkiluoto 3 taaskäivitamine, mis on nüüd lükatud jõuludeni, turutingimustel tööle ei hakka jaam enne veebruari. See suurendab elektrikatkestuste riski Soomes ja 4000-euroste hindade tekkimist Baltikumis, kui reservjaamad käima pannakse.

Elektrihinnad meie piirkonnas on nende uudiste valguses pöördunud selgelt tõusule. Väikest lohutust tuli möödunud nädalal Prantsusmaalt, kus sealne tuumatoodang on kerkinud märtsikuu tasemele. Samal ajal Saksamaa gaasivõrguoperaator palus majapidamisi ja ettevõtteid toasooja kütmist vähendada, hoiatades, et senised pingutused pole olnud piisavad. Prognoosi järgi peaks Saksamaa tarbimist vähendama 20%, et tulla toime Vene gaasist ilmajäämisega, kuid nelja aasta keskmisega võrreldes suudeti seda eelmisel nädalal vaid 13%. Riiki kannustab teadmine, et tänu soojale sügisele oli tarbimine mullusega võrreldes siiski 27% madalam. Külmade jätkudes tarbimine aga suureneb kiiresti.

Muret lisab Euroopa jaoks asjaolu, et ajaloo suurima energiakriisiga toimetulek ei sõltu ainuüksi meist. Soojade temperatuuride ajaloolises pingereas kolmanda koha saanud tänavune sügis aitas gaasivarude täitmisele oluliselt kaasa, nagu ka lepingud USA, Lähis-Ida ja Aafrika riikidega. Viimast hoolimata mõne riigi murest, et nii seotakse end aastakümneteks fossiilkütustel põhineva taristuga.

Küllap on riikides, kus tuumajaamad juba töötavad, järgmise tuumajaama rajamise otsus kergem tulema. Holland teatas näiteks, et rajab aastaks 2035 kaks uut kolmanda põlvkonna reaktorit, mis kataks CO2-neutraalselt kuni 13% Hollandi elektritarbimisest. Aastane toodang oleks seega ligi 24 teravatt-tundi. Samuti otsustati pikendada muidu 2033. aastal suletama pidanut väiksemat ja vanemat tuumajaama, mis on seni tootnud ligi 4 teravatt-tundi aastas. Otsuse taga on ilmselt ka Hollandi naaberriigi Belgia plaanid. Nimelt on Belgia vägagi suure tuumajaamade pargiga, kuid nende vanuse tõttu plaanitakse viis jaama seitsmest 2025. aasta lõpus sulgeda.

Vähem tähelepanu on aga pälvinud asjaolu, et teisel pool maakera on hiinlased suure osa aastast karmide koroonapiirangute tõttu veetnud lockdownis. Maailma suuruselt teise majanduse hoog ja energiavajadus on sellest mõistagi vähenenud ja andnud energianäljas Euroopale võimaluse hõlpsamalt veeldatud maagaasi osta ning luua Venemaa gaasi asemel arvestatava turvavõrgu. Silmapaistvaimas hädas on Euroopas olnud Saksamaa, kes on suutnud Venemaa gaasi asendada üle maailma kokku ostetud LNG-ga. Kui veel mais imporditi oma gaasivajadusest 37% Venemaalt, siis alates septembrist on tarned katkenud.

Euroopa soodne positsioon võib peagi muutuda, sest Pekingi võimud andsid välja kümnest punktist koosneva plaani, mille seas olid ka koroonapiiranguid leevendavad meetmed. Kuidas Hiina avanemine maailmamajandust järgmisel aastal mõjutab, on veel selgusetu, kuid arvatakse, et millalgi 2023. aasta jooksul avab Hiina pärast pandeemia algust esimest korda oma piirid, andes sellega hoogu nii sisemajandusele, tarbimisele kui rahvusvahelisele reisisektorile. Bloomberg Economicsi analüüsi järgi tähendaks Hiina täielik avanemine 2023. aasta keskel energiahindade tõusu umbes 20%. Iseäranis külmemate ilmade puhul võib Euroopat oodata LNG tarnete pärast karm konkurents. Nii peab Saksamaa igat võitu LNG impordi rindel oluliseks. Näiteks teavitas gaasivõrguettevõte EnBW, et sõlmis lepingu LNG ja rohelise ammoniaagi impordiks 25 aastaks mahus 3 miljardit kuupmeetrit aastas. Saksamaa vajadust arvestades on see pisku, aga iga kuupmeeter on Euroopa suurima majanduse jaoks oluline.

Odavast Vene gaasist ilmajäämine on pannud Saksamaa tegutsema ka teisel rinnetel. Hiljuti tuldi välja plaaniga muuta kaugloetavad nutiarvestid suurtele ja keskmise suurusega ettevõtetele kohustuslikuks, et nende tarbimist oleks võimalik paremini monitoorida. Eestis teatavasti on sellised arvestid juba aastaid kasutuses.

Euroopa naftahinnalagi Venemaale töötab

Energiakriisi ja Venemaale kehtestatud sanktsioonide valguses on oluliseks tegijaks kerkinud Türgi. Venemaa naftale hinnalae kehtestamine tõi kaasa tankerite ummiku Türgi väinades, kuna Ankara soovib vedajatelt täiendavat dokumentatsiooni. Nafta maailmaturuhind on alates Euroopa kehtestatud Venemaa nafta hinnalae otsuse hetkest ligi 10 dollarit kukkunud, kaubeldes esmaspäeval 76 USA dollari juures. Langusele on oma mõju kindlasti ka vähenenud maailmanõudluse väljavaade, kuna kardetakse maailmamajanduse aeglustumist.

Euroopa hinnapiir Venemaa naftale tundub aga töötavat, sest reedel teatas Venemaa president Vladimir Putin, et riik on valmis pigem tootmist vähendama, kui G7 riikidele sanktsioneeritud hinnaga naftat müüma. Venemaa juttu tuleb aga õigesti tõlgendada. Nii nagu nende jutu järgi alustati sõda rahu hoidmiseks, tähendab ka Putini reedene avaldus ümberpööratult, et Venemaal ei ole plaani tootmist vähendada ja müüakse jätkuvalt kõigile, kes on nõus ostma. Pole ka ime arvestades, et kogu Venemaa ekspordist moodustab 40% nafta.

Samal ajal asub Türgi läbirääkimistesse Venemaalt gaasi ostmiseks 25-protsendilise allahindlusega. USA aga teatas, et järgmisel aastal plaanitakse toota 12,34 miljonit barrelit naftat päevas, mis ületab 2019. aastal püstitatud kõigi aegade rekordi.

CO2 nädala keskmine hind on 91,5 €/t (+6,6 €/t võrreldes eelmise nädalaga). Hind tõusis külmema ilma, madala hüdroenergia tootmise ja vähese tuuleenergia tõttu, mille tulemusena oli suurem nõudlus fossiilseid kütuseid kasutavate elektrijaamade järele.

Eesti Energia Narva jaamadest oli eelmisel nädalal turul 870 MW. Seitsmest juhitavast elektrijaamast töötab täna kuus. Lühikeseks ajaks turule naasnud Auvere elektrijaama tabas taas rike, mille kõrvaldamisega läheb praeguse turuteate alusel kuni jõuludeni.

Elektri hind kujuneb börsil iga tunni kohta sõltuvalt selle tunni tootmisvõimekusest ja tarbijate nõudlusest ning riikidevahelistest ülekandevõimsuste piirangutest.