Swedbanki ökonomist: riiklikud energiatoetused töötavad Euroopa Keskpanga plaanidele vastu

Sel nädalal tõstavad Euroopa Keskpank, USA Föderaalreserv ja veel mitu keskpanka intressimäärasid. USA-s ja euroalal on hinnakasv tõusnud viimase neljakümne aasta kiireimaks, mis eeldab keskpankadelt kiiret tegutsemist. Samas riiklikud toetusmeetmed võivad hoopis kätte maksta ja inflatsiooni süvendada.

EKP peaks tõstma intressimäärasid sel nädalal 0,5 protsendipunkti ning jõudma hoiustamise püsivõimaluse intressimääraga kahe protsendini. See on ka investorite konsensuslik ootus. Samuti tähendab see intressimäärade tõstmise aeglustamist. Kuigi kolmas kvartal näitas euroalal veel mõõdukat majanduskasvu ja tööturg oli tugev, on väljavaade halvenemas. Swedbanki hinnangul ootab lähikvartalitel euroala ees majanduslangus.

Esimest korda ligi pooleteise aasta jooksul näitas euroala hinnakasv novembris kerget taandumist. Seda, kas euroala inflatsioon on oma tipu läbinud, on veel vara öelda, kuid vähemalt ei tohiks see kaugel olla. Võrdluseks, Eestis on hinnakasv allapoole liikunud alates septembrist. Samas on inflatsiooni aeglustumise põhjuseks, Mertsina sõnul nii euroalal tervikuna kui Eestis, energiahindade tõusu rahunemine.

Valitsuste toetused töötavad inflatsiooni langusele vastu

Inflatsioon ja hinnad langevad siis, kui langeb tarbimine ja nõudlus. Nõudluse vähendamisele töötavad aga vastu Euroopa valitsuste poolt energiakriisi mõjude leevendamiseks majapidamistele ja ettevõtetele suunatud suured toetused. Mõttekoja Bruegel andmetel on Euroopa riigid alates möödunud aasta septembrist kuni selle aasta novembrini selliseid toetusi lubanud 706 miljardit euro eest, sealhulgas Euroopa Liidus 600 miljardi ja ainuüksi Saksamaal 264 miljardi eest.

Riikide lõikes on toetuste suurused majanduse mahtu arvestades väga erinevad ja see võib tugevasti mõjutada konkurentsikeskkonda. Kui näiteks Eestis on selliste toetuste maht 1% SKP-st, siis Saksamaal 7,4%, Leedus 6,6%, Lätis 3,2%. Küll on aga näiteks Soomes ja Rootsis ning veel mõnes üksikus Euroopa riigis selliste toetuste suhteline suurus Eesti omast väiksem.

Kas keskpangad võivad rahapoliitika karmistamisega üle pingutada?

Bank of America andmetel on sel aastal maailmas intressimäärasid tõstetud juba kokku 275 korral ja vaid 13 korral on neid langetatud. Üle 50 keskpanga on kergitanud intressimäärasid vähemalt 0,75 protsendipunkti, sealhulgas Föderaalreserv on seda teinud neli korda ja EKP kaks korda järjest. Föderaalreserv on sel aastal tõstnud intressimäärasid kokku juba 3,75 ja EKP 2 protsendipunkti. Mida kõrgemale intressimäärad tõusevad, seda tugevam mõju neil on.

Neutraalne intressimäär ehk selline teoreetiline ja hinnanguline intressimäär, mis ei erguta ega pidurda majanduskasvu, on paljudes riikides aastatega allapoole tulnud. EKP hinnangul on euroala neutraalne intressimäär praegu umbes 2% juures. Liikmesriikide lõikes on see väga erinev - Eestis ilmselt kõrgem, Itaalias aga madalam.

Mitmed hinnasurved maailmas on vähenemas

Tööstusmetallide hinnad on tulnud tublisti alla kevadisest tipust. Kõrgelt tasemelt on veidi langenud ka toidutoorme hinnad. Naftahind maailmaturul on kukkunud juba aastataguse taseme lähedale ning maagaasi hind on enam kui 40% madalam käesoleva aasta septembri alguses olevast tipust. Pinged tarneahelates on leevenemas ja laevadega kaupade transpordihinnad on samuti oluliselt langenud. Üha rohkemate ettevõtete jaoks on aga muutunud ebapiisav nõudlus äritegevust piiravaks teguriks.

Samas võivad energiahinnad uuesti tõusta. Maagaasi hinna languse taga on paljuski varasem pehmem ilm, mis aitas kaasa maagaasi varude suurendamisele. Maagaasi futuurid järgmiseks aastaks näitavad aga ikka veel ligi seitse korda kõrgemat hinda kui möödunud aasta alguses. Kui Hiina rohkem oma koroonapiiranguid vähendab ja selle majanduskasv järgmisel aastal kiireneb, suureneb ka nõudlus nafta järele, mis võib selle tooraine hinda tõsta.

Kõrged energiahinnad ei ole veel kaupadesse ja teenustesse täiel määral jõudnud ning samuti võib tugev surve palkade tõstmiseks tekitada palga-hinna spiraali, mis hoiaks üleval kõrget inflatsiooni. Nii sooviksidki mõned Euroopa Keskpanga nõukogu liikmed sel nädalal veel ühte 0,75% intressimäärade kergitamist, mistõttu ei ole see võimalus veel laualt maas.