Miinimumpensioni suurendamine, tööandjapensioni kogumine II või III sambasse ning individuaalsete pensioniplaanide loomine aitab tagada Eesti pensionisüsteemi kestlikkust, selgus sotsiaalministeeriumi ja rahandusministeeriumi Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüsist.

I, II ja III pensionisamba registrite andmetel hakkavad kõige madalamat pensioni saama enne 1983. aastat sündinud inimesed, kes ei liitunud II sambaga. „See toob kaasa suurema vastutuse oma rahalise toimetuleku eest inimesele endale. Inimesele, kes on suuremate katkestusteta terve tööelu pensionisüsteemi panustanud, tagab riik praeguse I ja II samba näol piisava baassissetuleku, kuid inimesele, kelle karjääris on pikemaid pause või kelle palk on miinimumpalga lähedane, riigi pakutav miinimumpension toimetulekut ei taga. Meie 275-eurone miinimumpension on küll napilt kõrgem kui arvestuslik elatusmiinimum, aga kuna see jääb kõvasti alla 40% mediaannetosissetulekule, ei täida me Euroopa Sotsiaalharta miinimumstandardit,“ sõnas sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika ja piiriülese sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja Kristiina Selgis.