KUULA SAADET | Ärilainel: ettevõtted ja petuskeemid – kuidas vältida pettuse ohvriks langemist

Ajakirjanduses on palju kirjutatud sellest, kuidas nii mõnigi inimene on oma säästud erinevate petuskeemide tõttu kaotanud. Vähem aga räägitakse sellest, kui palju petetakse nii interneti kui ka reaalmaailma kaudu raha välja ettevõtetelt. Uuringud väidavad, et see summa võiks globaalselt olla umbes 5% firmade tulust ehk kuni 4 triljonit eurot aastas.

Eriti suure hoo said erinevad pettused sisse koroonapandeemia ajal, kui massiline kaugtöö tegemine tähendas ka mõnevõrra vähem turvatud töökohti. Koroonapandeemia on küll raugenud, kuid petturid pole kuhugi kadunud.

Luminori pettuste tõkestamise eksperdi Veiko Kiige sõnul ei ole kelmide tegevus ettevõtete suunal kuidagi vähenenud. „Eristub vaid see, et kahjud, mida petturid ettevõtetele tekitavad, on üldjuhul suuremad kui eraisikute vastaste skeemide puhul. Kuigi pettused leiavad aset ka nii-öelda reaalmaailmas, siis enamik kelmusi on kolinud ikkagi internetti,“ rääkis Kiik. Ta soovitas alati järgida lihtsat reeglit – kontrollida enne raha maksmist, kas kõik on korras ja makse läheb õigesse kohta. „Hiljem on oma raha tagasi saamine pahatihti väga keeruline, kui mitte võimatu.“

„Kelmust peetakse ajaloos vanuselt teiseks ametiks. Viimaste aastate lõikes on väga hästi näha, kuidas vastavalt ajale ja ühiskonnale petturid kiiresti kohanevad. Koroona ajal näiteks hakati kohe saatma ettevõtetele välja libaarveid maskide eest. Petturid on väga kaasaegsed ja tunnevad väga hästi selle riigi olusid, kus tegutsetakse,“ ütles Põhja prefektuuri kriminaalbüroo küber- ja majanduskuritegude talituse juht Hannes Kelt.

Saates arutatakse pikemalt, millised on tavapärasemad ettevõtete suunal toime pandavad pettuste liigid, millised skeemid on tõstnud pead praeguses kriisidest räsitud maailmas ja kuidas nende kelmuste vastu võidelda. Luminori podcast’i „Ärilainel“ juhtis Tanel Talve.