Swedbanki investeerimise ja pensioni valdkonnajuhi Kaire Peiki sõnul läks väga hästi Swedbanki populaarseimal ja Eesti kõige suurema investorite arvuga II samba indeksfondil, mis on ennekõike mõeldud 1990-99 sündinutele. See oli Swedbanki pensioni toojate eelistatuim valik. Eestis on teise sambasse kogujaid üle 500 000 ja pea pooled neist investeerivad oma raha just Swedbanki pensionifondides.

Enim on tulemas jaanuari alguses Swedbanki kogumispensioni fondidesse kliente juurde LHV-st, SEB-st ja Luminorist. Esitati ka pensioni investeerimiskontodega seotud avaldusi, kuid need moodustasid esitatud vahetusavaldustest kõige väiksema osa.

Teise samba pensionifondi saab vahetada kolm korda aastas ning muudatused toimuvad vastavalt jaanuari, mai ja septembri alguses. Kui igal perioodil on inimesi, kes soovivad teisest sambast lahkuda, siis pensionisüsteemis jätkajad on jätkuvalt aktiivsed vahetajad. Seda kinnitab fakt, et vaatamata vähematele inimestele teises pensionisambas, kasvas seekord võrreldes eelneva perioodiga erinevate fondivalitsejate fondide vahel vahetavate inimeste arv. Samuti on alates mai kuust tavapärasest rohkem neid inimesi, kes vahetavad oma senise Swedbanki II samba fondi vanusega sobivama, sünnikümnendiga sobiva elutsüklifondi vastu.

„Pensionifondi vahetades on võimalik uude fondi suunata nii uued sissemaksed, kui olemasolevad varad või suunata ümber üksnes uued sissemaksed,“ selgitas Peik ja tõi näiteks, et kui noor inimene on mingil põhjusel siiani kogunud konservatiivses fondis, oleks mõistlik tõsta ka olemasolevad osakud suurema aktsiaosalusega fondi, et pikaajaliselt anda võimalus pensionivara suuremale kasvule. Kui aga pensioniiga hakkab lähenema, tasub mõelda riskide vähendamisele ja kaaluda konservatiivsemaid fonde. Samas võib valida ka vanusele sobiva elutsüklifondi, kus risk pensioniea lähenedes hakkab vähenema ning puudub vajadus ise fondi vahetada.

Fondide vahetamise võimaluse kõrval lõppes novembris ka järjekordne teisest pensionisambast lahkuda soovijate avalduste vastuvõtmine. „Lahkujate arv on viimased kolm avalduste esitamise perioodi vähenenud. Arvestades riigi poolt lisatavat võimendust ehk 2+4 süsteemi, siis ilmselt nähakse keerulistes investeerimisoludes ka teise pensionisamba kaudu tulevikuks raha kasvatamisel rohkem eeliseid,“ hindas Peik.

Augustist novembrini esitas raha väljavõtmise avalduse pea 6300 inimest kõigist Eesti pensionifondides kogujatest. Nendest pisut alla poole olid Swedbanki kliendid ning kui nad enne 31. märtsi avaldust tagasi ei võta, siis laekub nende kontodele järgmise aasta mais kokku 26,8 miljonit eurot.

Eelmise lahkujate laine ajal ehk aprillist juulini esitatud avalduste alusel saavad 2023. aasta jaanuaris teisest sambast väljamakse ligi 8800 inimest, kellest pea 4300 kogus raha Swedbanki pensionifondides. Novembri lõpu seisuga on neile Swedbanki fondidest ja pensioni investeerimiskontolt laekumas ühtekokku 31,45 miljonit eurot. Pensionisüsteemist lahkujatel tuleb meeles pidada, et arvelduskontodele jõuavad summad, mis on tulumaksu võrra väiksemad.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid