Mülleri sõnul ei paista veel märke, et inflatsioon raugeks. „Peamiselt toidu, aga ka muude kaupade ja teenuste hinnatõus euroalal jääb tõenäoliselt kiiremaks, kui veel kolm kuud tagasi ootasime. Seda toetab muu hulgas euroalal hoogu koguv palgatõus. Praeguste intressimäärade juures ei ole veel näha, et hinnatõus euroalal aeglustuks piisavalt kiiresti tagasi 2% lähedale.“

Tema sõnul hoiab Euroopa Keskpanka kindlalt intressimäärade tõstmise kursil just arusaamine ulatuslikest probleemidest, mida toob endaga kaasa püsivalt kiire hinnatõus ning inimeste ostujõu ja säästude väärtuse vähenemine. „Me ei saa lootma jääda sellele, et ainuüksi oodatav majanduskasvu aeglustamine ka hinnatõusu hoogu piisavalt pidurdab. Seega tasub laenuvõtjatel arvestada veel ka edaspidi kerkivate intressimääradega. See on küll lühiajaliselt valus, kuid aitab ära hoida kauem kestvat kiiret hinnatõusu ning selle kaudu toetab pikemas plaanis inimeste ostujõudu.“

Müller juhib tähelepanu, et energiahindade lae kehtestamisele suunatud valitsuste sammud suruvad hinnatõusu mõnevõrra madalamale nii 2022. kui ka 2023. aastal. Vastupidist efekti võime aga oodata niipea, kui hinnalae kehtivus lõpeb, ehk eeldatavasti alates 2024. aastast.

Mitmed suundumused Eesti majanduses on sarnased suuremates Euroopa riikides toimuvaga, kuid väikesele majandusele omaselt oma ulatuselt võimendatud. „Eesti majanduse pandeemiakriisist taastumine ja ka sellele järgnev suhteline aeglustumine oli euroala keskmisest palju kiirem, hinnatõus on olnud tempokam ning Eesti inimeste keskmise sissetuleku tõus ligi kaks korda kiirem. Sissetulekute kasv suudab paraku vaid osaliselt leevendada hinnatõusust tulenevat ostujõu vähenemist. Siiski võime ka Eestis järgmise aasta jooksul oodata majanduse kasvule pöördumist ning sellega käsikäes inimeste ostujõu järkjärgulist taastumist.“

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid