Küsisime vastuseid autode täisteenusrendiga tegeleva Mobire Groupi tegevjuhilt Andrus Valmalt ja Alexela juhatuse liikmelt Alan Vahtilt.

„Huvi elektriautode vastu on aasta-aastalt järjest kasvanud. Kui veel mõned aastad tagasi olid huvilisteks peamiselt üksikud uuendustele vastuvõtlikumad inimesed, siis nüüd on huvi laialdasem,“ rääkis Andrus Valma. Ta tõi esile, et Eestis elavad inimesed on siiski väga harjunud sisepõlemismootoriga autodega ning elektriautod tekitavad omajagu kõhklusi paljuski meie talvede tõttu. „Samas, kui elektriauto kasuks juba korra otsus on langetatud, siis kogetakse, et hirmudel pole alust ning see sobib väga hästi ka Eesti kliimasse,“ tõdes Valma.

Alan Vaht kinnitas samuti, et sõitmise mõttes on elektriauto nagu tavaline auto, millega saab liigelda punktist A punkti B. „Kõige levinumaks müüdiks on, et elektriauto laadimisele kulub palju aega. Siiski ununeb siinkohal üks oluline nüanss. Nimelt laetakse elektriautot enamasti kodus või töökohas ehk sel ajal kui auto maja ees nagunii seisab. Bensiini- ja diiselautot ei saa parklas seistes tankida, mistõttu nendega tuleb tankimiseks spetsiaalselt tanklasse sõita. Seevastu elektriauto omanikud alustavad oma sõitu kodunt või töökohast, kus auto akud on juba täis laetud, ning tanklasse minnakse laadima üksnes täiendava särtsu vajadusel,“ tõi Vaht esile. Paukuv pakane ja miinuskraadid ei tekita Vahti sõnul elektriauto käivitamisel mingit probleemi ning autoga saab sõita olenemata ilmast.

„Küll tuleb elektriautode puhul arvestada, et salongi soojus võetakse otse auto akust, mistõttu on elektriauto sõiduulatus talvel väiksem kui suvel,“ nentis Vaht. Tema sõnul ei ole see aga probleem, kuna tänapäevaste elektriautode sõiduulatus on 400–500 km. Kui talvel on sõiduulatus u 100 km jagu väiksem, saab vajalikud sõidud, nii pikemad kui ka lühemad, siiski probleemideta tehtud. „Täiendava särtsu umbes 100 km läbimiseks saab tanklates asuvatest kiirlaadijatest kõigest 4–5 minutiga ehk täpselt sama ajaga, mis kulub täispaagi kütuse tankimisele,“ selgitas Vaht.

Ta rõhutas, et isegi hoolimata lühemast sõiduulatusest on elektriauto efektiivsem kui sisepõlemismootoriga auto: „Kui sisepõlemismootoriga auto kütusekulu on näiteks 10 liitrit 100 km kohta, millest vaid 3 liitrit kulub auto edasiliikumiseks ja salongikütteks, ülejäänud 7 liitrit on otseses mõttes kadu. See näitab sisuliselt bensiini- ja diiselauto ebaefektiivsust võrreldes elektriautodega.“

Mobire tegevjuht Andrus Valma nentis, et kuigi levinumad müüdid elektriautode kohta on võimalik ümber lükata, siis üks suuremaid argumente on endiselt elektriauto krõbedam hind. „Kuigi ülalpidamiskulud on elektriautol väiksemad, siis liisingu kuumakse on ligi 20–30% kallim sisepõlemismootoriga autost. Selleks et näha, et elektriauto ülalpidamine on kokkuvõttes siiski soodsam ning eelkõige parem valik meie keskkonnale, on vaja süveneda detailidesse ning mitte lasta ennast kõrgemast hinnast ehmatada,“ ütles Valma.

Elektriauto eelised

  • Nad on vaiksed, kiirendavad ühtlaselt ja jõuliselt ning neil jagub jõudu ka lumiste teede läbimiseks.

  • Elektriautode hooldusele kulub sisepõlemismootoriga autoga võrreldes vähem raha, sest hooldusvälp on neil iga kahe aasta tagant.

  • Elektrimootoriga autol pole tarvis õli vahetada.

  • Elektriautol pole käigukasti, mistõttu pole ka vajadust käigukasti õli järele.

  • Pidurid kuluvad minimaalselt. Kuna pidurdamiseks kasutatakse peamiselt elektrimootorit, siis kuluvad pidurid minimaalselt ja sedagi vaid juhul, kui pidurdused on järsud.

  • Sõitjateruum soojeneb kiiresti. Kuna küte selleks võetakse soojuspumbaga otse auto akust, hakkab sõitjateruum talvel soojenema kohe esimestest sekunditest pärast auto käivitamist.

  • Kodus laadida on mugav. Kui on olemas kodulaadija või laadimisvõimalus töökoha juures, on elektriauto suurim mugavus selle kodus/töökohas laadimine ning sõidu alustamine täis akudega.

  • Majapidamise elektrit saab autost. Torm võttis kodust elektri? Pole muret, elektriauto akust saab särtsu ja hommikukohv ei jää joomata.