Värbamisjuht: insenerid tuleks sisserändekvoodi alt vabastada. Muuta tuleb haridussüsteemi

Et inseneride puudust kiirelt leevendada, tuleb inseneeria valdkonna töötajad vabastada sisserändekvoodi alt, nagu on tehtud IT-sektori töötajate puhul, ning teha muutusi ka tippspetsialistide palkamiseks nõutavas palgamääras.

ABB on juhtiv rahvusvaheline tehnoloogiaettevõte elektrifitseerimisseadmete, robootika ja ajamite, tööstusautomaatika ja elektrivõrkude alal, mis tegutseb enam kui 100 riigis. Ettevõtte Balti riikide tööandja brändi ja värbamisjuht Gerda Markus sõnab, et inseneride puudus on suur probleem mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas.

Eestis on ABB-l kõikide äride peale kokku üle 100 inseneri. Edu võti inseneride värbamisel seisneb koostöös ülikoolidega, praktikantide aktiivses kaasamises ja töölevõtmises ning ka aktiivses välisvärbamises, sest Eestist piisavalt insenere ei leia. Täna ettevõttes töötavatest inseneridest on välisriikidest värvatud ligi 25%. Ainuüksi aastal on ABB värvanud kokku üle 130 uue inimese, neist 20 välisriigist: näiteks Indiast, Itaaliast, Hiinast, Sri Lankast, Brasiiliast, Venemaalt, Ukrainast, Türgist, Soomest ja Leedust. Lõviosa uutest välisvärbamistest on insenerid.

Täna saaks ABB Eestis kohe tööle võtta üle 20 inseneri, kuid välisvärbamist teeb keerulisemaks nii tänane olukord maailmas kui ka välismaalaste seadus. „Sõja tõttu ei saa kõikidest riikidest inimesi siia tulla. Samuti on osades riikides on elatustase nii palju kõrgem, et Eesti ei ole talendi jaoks atraktiivne. Tõenäoliselt Šveitsist ei tule insener Eestisse,“ toob Markus mõned näited. Ka Soomest ja Rootsist on inseneride värbamine Eestisse keeruline ning pigem liiguvad meie talendid Skandinaaviamaadesse.

Praeguse palganõude kaotamine

Need, kelle jaoks Eesti on atraktiivne riik, näiteks spetsialistid Ukrainast, ei pruugi siin tööluba saada. On neid, kes ei mahu välistööjõu sisserände kvoodi sisse ning proovivad seejärel tippspetsialistina tööle tulla. Tippspetsialistidele peab aga välismaalaste seadusest tulenevalt maksma 1,5-kordset Eesti keskmist palka. See aga seab takistuse suurettevõttele, kus palgavahemikud on kindlalt paika pandud.

„Esimese sammuna peaks inseneeria valdkonna kvoodi alt välja tooma. See aitaks kindlasti olukorda leevendada,“ sõnab Markus. Inseneeria valdkonna all mõtleb Markus nii tehnilisi spetsialiste, aga ka laiemalt mehaanikainsenere, elektriinsenere, automatiseerimise insenere, protsessiinsenere, tootmise arendajaid jne.

Markus lisab, et kui insenere ei soovita sisserändekvoodi alt välja tuua, oleks lahendus kaotada ära 1,5-kordne keskmine palgamäär. „Palgamääraks võiks olla Eesti keskmine valdkonna palk, mida on kohustus niikuinii tagada. Selline tingimus looks võrdse olukorra kõigile,“ selgitab Markus ja lisab, et võrdsus suurendaks ka talentide võimalusi sobiv töökeskkond valida.

Inseneride puudus algab haridussüsteemist

Ehkki praegu tegelevad ettevõtted sellega, et inseneride puudusele kiiret leevendust saada, on praegu üha süveneva probleemi lahenduseks ning ettevõtete arengu jaoks vaja teha veel mitmeid suuri muudatusi. „Kui vaatame suuremat pilti, siis selline tööturukriis on mitte ainult Eestis ja teistes Balti riikides, vaid globaalne – nagu statistika näitab, jääb kümnendi jooksul puudu kaks kolmandikku inseneridest. Inseneride puudus hakkab pihta juba haridussüsteemist,“ selgitab Markus.

Selleks, et Eestis rohkem uusi insenere peale kasvaks, tuleks ABB esindaja sõnul teha haridussüsteemi kolm olulist muudatust:

1) reaalainete tunnid praktilisemaks. Ettevalmistus peaks algama juba põhikoolist. Samuti peaks kaotama nn kitsa ja laia matemaatika ning looma võrdsed võimalused valida ükskõik mis eriala. Noortele tuleb koolis rääkida rohkem tulevikuvõimalustest ja -töödest. Siin saavad suure panuse anda ka ettevõtted. Lahendamaks probleemi, et 56% noortest kaotab loodusteaduste vastu huvi, lõid ABB, Eesti Energia, Fermi Energia, LHV, Nordecon ja Metrosert koos Eesti Füüsika Seltsi, Videoõpsi ning Praktikaliga füüsikaõpetajate haridusprogrammi „Lae end“, mis aitab muuta füüsikaõppe põhikoolis praktilisemaks ja põnevamaks. Lisaks füüsikale on plaanis teha muutus ka keemias ja matemaatikas.

2) suurem koostöö kutsekoolide ja ülikoolide vahel. Kutsekoolist ülikooli suundumine peaks olema sujuvam. Kutsekoolist ülikooli minek peaks tehniliste erialade puhul olema loogiline samm, et saada inseneriharidus. Ülikool peab toetama ka kutsekooli teatud oskuste omandamisel – näiteks käima ise loenguid andmas. Siit tuleks kasu nii ülikoolidele, kes saaksid rohkem inseneritudengeid ning kutsekoolile, kes tagab paremaid võimalusi. Need spetsialistid, kes on kutsehariduse lõpetanud ning ülikoolis saanud veel insenerihariduse, on meie kogemuse põhjal kõige helgemad pead.

3) tasuta haridus, kuid teatud tingimustel. Kui noor lõpetab Eestis ülikooli tasuta õppekava, peaks tal tekkima kohustus töötada mingi aeg selles valdkonnas Eestis. Kui noor tahab Eestist ära minna, maksab ta ülikoolile või riigile tagasi summa, mis tema koolitamiseks kulus. Haridus on kättesaadav ning ka tööturule kasulik.