Käesoleva talve järel peab regioon taas hakkama gaasireserve täitma, olukorras, kus Venemaalt ei tule seda enam peaaegu ühtegi tilka. See kõik muudab olukorra LNG-tankerite turul väga pingeliseks. Arvatakse, et turg jääb selliseks kuni 2026. aastani kui turule tuleb suurem kogus LNG-d näiteks USAst ja Katarist. See aga tähendab, et kõrgetest hindadest meil pääsu ei ole.

Valitsused on sel aastal aidanud nii ettevõtteid kui tarbijaid, et valu leevendada. Kokku on toetustena välja jagatud üle 700 miljardi euro. Samas võib selline olukord kesta veel aastaid. Intressitasemed tõusevad aina ja majandused liiguvad langusesse. Tundub, et tuge, mida varem jagati, ei suudeta enam anda, sest raha lihtsalt ei ole.

„Kui kõik kokku liita – ettevõtete päästmised ja toetused – on tegu hullumeelselt suure rahasummaga. Valitsustel on väga keeruline sellise kriisiga järgmisel aastal toime tulla,“ ütles konsultatsioonifirma S-RM direktor Martin Devenish.

Olukorra muudab tõsisemaks see, et ligi pooled Euroopa Liidu liikmesriigid on ületanud bloki enda poolt seatud limiidi ehk selle, et võlatase püsiks alla 60% riigi SKT-st.

Hiina import kasvab

Nüüd on käes ka talve külmem aeg ning see paneb esmakordselt Euroopa energiasüsteemi proovile. Eelmisel nädalal ähvardas Saksamaa regulaator, et piisavalt gaasi ei säästeta ning kaks viiest olulisest indikaatorist on punases, ka tarbimise maht.

Ehkki Euroopas on suudetud sel aastal 50 miljardit kuupmeetrit gaasi kokku hoida, siis 2023. aastal jääb puudu 27 miljardit kuupmeetrit, ütleb Rahvusvaheline Energiaagentuur. See eeldab, et Venemaa maht kukub nulli ja Hiina LNG import kasvab 2021. aasta tasemele. Teatud kogus Vene gaasi tuleb regiooni veel Ukraina kaudu, kuid arvestades sõjategevust on selle jätkumine pigem kahtlane. See suurendab eurooplaste ülesande keerukust.

SEB analüütik Bjarne Schieldrop ütles Bloombergile, et järgmisel 12 kuul on müüja turg ning Euroopa hakkab LNG-d massiliselt kokku ostma. 1. veebruariks peab olema täitunud vähemalt 45% reservidest. Kui talv on leebe, siis 55%.

LNG ujuvterminale avatakse nii Saksamaal kui Soomes. Valitsuste poolt toetatud ostud on meelitanud LNG-d Hiinalt ära, kuid külmem ilm Aasias ja võimalik Hiina taastumine COVID-19 piirangutest võib turgu muuta. Tõsi, viimased uudised räägivad, et Hiinas on koroonaviirus taas pead tõstmas.

Samas usutakse, et Hiina gaasiimport on järgmisel aastal võrreldes selle aastaga 7% kõrgem. Juba praegu on astutud samme, et LNG-d saada ja see tähendab otsest konkutentsi Euroopaga. Aasias on aga veel ka Jaapan, kel on plaan luua strateegiline gaasireserv ning valitsus on valmis oste subsideerima. Nad on sel aastal olnud suurimaks gaasiimportijaks.

Euroopa gaasifutuurid on keskmiselt sel aastal jäänud 135 euro megavatt-tunni kanti, seejuures oli tippaeg juulis, kus see summa oli lausa 345 eurot. Kui maksumus läheb taas üle 210 euro, siis tõuseb impordi osakaal 5% SKT-st. See tähendaks, et majanduslangus tuleb karmim kui arvatakse ja valitsused peavad otsa vaatama oma toetusprogrammidele.

„Toetuseid ei jagata enam kõigile vaid neid hakatakse sihtima,“ ütles Danske Banki peastrateeg Piet Christiansen.

Saksamaa seisab aga silmitsi olulise dilammaga – kas jätkata suuremas mahus majanduse toetamist või panna suurem raha hoopis taastuvenergia võimekuste loomiseks. Tehased peavad töötama, kodud olema soojad ja valged, aga samas tuleb ka vaadata kaugemasse tulevikku. See on tegelikult kõikide valitsuste teema - roheenergia vajadus on väga suur ning seda ei tohi vaeslapse ossa jätta.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid