Vastse kokkuleppe kohaselt seatakse süsteemi uueks EL-üleseks eesmärgiks 62% kasvuhoonegaaside heite vähendamist aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga. See viib EL HKSi kooskõlla ELi 2030. aasta kliimaeesmärgiga. 2021. aasta seisuga on võrreldes 2005. aastaga ELi HKSi sektorites heidet Euroopa Liidu üleselt juba vähendatud üle 37%.

„Kokkulepe saavutati ligi poolteist aastat kestnud läbirääkimiste järel ning aitab vaatamata keerulisele julgeolekuolukorrale meid lähemale 2030. aasta kliimapoliitika eesmärkide täitmisele, millest üks olulisemaid osi on üleminek fossiilenergialt kohalikult toodetud taastuvatele energiaallikatele,“ ütles keskkonnaminister Madis Kallas.

Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Kädi Ristkoki sõnul suutsid Eesti läbirääkijad kaitsta mitmeid olulisi riiklikke seisukohti. Näiteks on järskudele süsiniku ühiku hinnatõusudele võimalik varasemaga võrreldes tõhusamalt reageerida ning uue HKSi alguse aeg nihutati algselt plaanitust hilisemaks.

„Uus kokkulepitud lahendus aitab edaspidi leevendada erakordselt kiireid CO2 hinnatõuse. Eesti jaoks oli tähtis ka meie ettevõtetele üldiselt tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamise põhimõtete säilitamine. Esialgse kokkuleppe kohaselt jääb enamik tasuta ühikute eraldamise põhimõtteid samaks vähemalt 2030. aastani. Samas tuleb edaspidi arvestada, et tasuta ühikute eraldamisele seatakse täiendavad tingimused – täita tuleb energiaauditites esitatud soovitusi ning kõige väiksema efektiivsusega tootmisüksustele tuleb koostada kliimaneutraalsuse plaan,“ lausus Ristkok.

Eestis kuulub 2022. aasta alguse seisuga ELi HKSi 43 energiamahukat tootmisüksust. Pea kõik neist saavad ka mingis koguses tasuta ühikuid, mille kogus sõltub käitise tegevusalast, tootmismahtudest ja efektiivsusest.

ELi HKSi laiendatakse kokkuleppe kohaselt ka meretranspordile, kus Eestil õnnestus samuti kaitsta mitmeid olulisi teemasid. „Arvestades Eesti geograafilist asukohta, oli meile oluline, et jääklassiga laevadele lisataks loodavas süsteemis vähemalt esialgu erisused, kuna jääklassiga laevad on võrreldes teiste laevadega raskemad ning kõiki kasvuhoonegaaside heidet vähendavaid meetmeid ei ole võimalik jääklassiga laevadel rakendada. Kokkuleppe kohaselt kehtib jääklassiga laevadele erisus kuni 2030. aastani,“ märkis Ristkok.

Erisuse kohaselt peavad sellised laevad ostma 5% vähem ühikuid. Samuti oli Eesti jaoks tähtis, et EL piiriäärse riigina ei oleks kolmandate riikide laevaoperaatoritel võimalik teatud sadamaid vältides kõrvale hiilida ELi HKSi rakendamisest. EL piirilähedaste kolmandate riikide transiidisadamate külastamine ei lähe arvesse eraldi sadama külastusena ELi HKSi mõistes. See tähendab, et laevaoperaatorid ei saa EL väliste sadamate eelistamise teel vähendada neile kehtivat ELi HKSi kohustust. EL HKS hakkab kehtima vaid suurematele laevadele (kogumahutavusega üle 5000 GT).

Palju tähelepanu said ka rahastuse küsimused. ELi HKSi direktiivi uute kokkulepetega otsustati, et edaspidi peavad EL liikmesriigid kasutama 100% süsteemist laekuvat tulu kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmiseks. Samuti suurendati moderniseerimisfondi ja innovatsioonifondi mahtusid. Tänu moderniseerimisfondi suurendamisele on Eestil võimalik teha täiendavaid investeeringuid rohepöördeks. Innovatsioonifondist saavad aga ettevõtted otse taotleda toetust uute innovaatiliste tehnoloogiate turule toomiseks. Eestil õnnestus lõplikku kokkuleppesse saada nii täiendatud geograafilise tasakaalu põhimõte kui ka eraldi võimalikud taotlusvoorud merendussektori innovatsiooni toetamiseks, mis tähendab Eesti ettevõtetele täiendavaid rahastusvõimalusi puhtamate tehnoloogiate kasutuselevõtuks.

Otsustati luua ka süsiniku piirimeede, et vältida süsinikuleket ELi välistesse riikidesse suurima lekkeohuga sektorites. Süsiniku piirimeede kohaldub alates 2026. aastast järkjärguliselt tsemendi, alumiiniumi, raua, terase, väetiste, elektritootmise ja vesiniku impordile. Õiglaste konkurentsitingimuste tagamiseks kaotatakse nendes sektorites tasuta ühikud aastaks 2034.

Lisaks lepiti kokku, et luuakse uus eraldiseisev ELi HKS maanteetranspordi ja hoonete sektoritele. Uus süsteem rakendub esialgsest ettepanekust aasta hiljem ehk alates 2027. aastast. Kui energiahindade tase jääb äärmiselt kõrgeks, lükatakse süsteemi käivitumist edasi 2028. aastasse. Eestis puudutab ettepanek enam transpordisektorit, kuna hoonete kütmine on suures mahus juba hõlmatud kehtivasse EL HKSi.

Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõuniku Mart Kiisi sõnul soovitakse uue süsteemiga soodustada nendes sektorites alternatiivsete kütuste kasutuselevõttu. „Eesti seisis selle eest, et loodavale süsteemile ülemineku ettevalmistamiseks jääks piisavalt aega ja et sellega ei kaasneks olulist negatiivset mõju lõpptarbijatele. Selleks on süsteemi sisse ehitatud hinna kontrollmehhanism, mis käivitub, kui hind ületab teatud aja jooksul 45 eurot. Sotsiaalmajanduslikke mõjusid aitab leevendada kliimameetmete sotsiaalfond“, selgitas Kiis.

Kliimameetmete sotsiaalfondist toetatakse aastatel 2026 – 2032 vähekindlustatud majapidamisi ja väikeseid ettevõtteid, st fond rakendub juba enne uue HKSi algust. Liikmesriikidel tuleb koostada fondi vahendite kasutamiseks sotsiaalne kliimaplaan. Rahastada saab näiteks hoonete energiaefektiivsuse suurendamist ja renoveerimist, soojatootmise dekarboniseerimist ja madala- või nullheitega transpordi kasutuselevõttu.

Kuigi läbirääkimistel on esialgne kokkulepe saavutatud, tuleb nüüd nii Euroopa Parlamendil kui Euroopa Nõukogul saavutatud kokkulepe heaks kiita. Liikmesriigid tutvuvad detailsemalt esialgse kokkuleppe tekstiga algava nädala jooksul. Seejärel saame täpsustada ka eelpool mainitud fondide mahtusid.

ELi HKS on 2005. aastast ’piira ja kauple’ põhimõttel toimiv süsteem energiatootjatele ning energiamahukatele tööstusettevõtetele. Süsteemi kuuluvad ettevõtted peavad seirama oma kasvuhoonegaaside heidet ning ostma turult piisavas koguses ühikuid, et tekkiva heite eest tasuda. Teatud mahus saavad ettevõtted ühikuid ka tasuta, võttes arvesse ettevõtte tegevusvaldkonda ning tootmismahtu.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid