Õliühingu tegevjuhi Mart Raamatu hinnangul on uhkete sõnade taha peidetud lihtsalt ELi tasandi maksutõus mootorikütustele. „Vahet otseselt pole, kas tegu on „turupõhise“ maksumeetmega, nagu seda emissioonikaubanduse laiendamist reklaamitakse või fikseeritud summaga – lõpuks maksab ikka tarbija hinnatõusu kinni.“ Kokkuleppe kohaselt saab transpordikütuste puhul CO2 tonni hind tõusta kuni 45 euroni. „Ühe liitri mootoribensiini põlemisel on CO2 emissioon 2,2 kg, energiatihedama diislikütuse puhul aga 2,6 kg. Arvestades juurde ka käibemaksu on maksimaalne hinnatõus mootoribensiini tarbijale 12 senti liitri kohta, diislikütuse hind võib tõusta aga kuni 14,5 senti,“ avas Raamat hinnatõusu tagamaid.

Kütusesektori esindaja nendib, et Eesti tarbijale saavad lähiaastad topeltvalusad olema. „Mootoribensiini puhul on meil juba täna Euroopa keskmisest kõrgem maksumäär, kuid praeguste plaanide kohaselt tõuseb ka diislikütuse aktsiis 2027. aastal tagasi ELi TOP5 tasemele. Nii muutub puhtalt maksutõusude tõttu diislikütus tanklates üle 25 sendi tänasest kalimaks,“ nendib Raamat. Tema hinnangul võib hüppeline aktsiisitõus koos emissioonikaubandusega halvata Eesti majanduse konkurentsivõime. „Valdav osa diislikütusest tarbitakse meie ettevõtete poolt ja eesootava hinnašoki mõju alatähtsustamine on rumal. 2016-2019. aasta valus kogemus, kui Taavi Rõivase valitsuse poolt otsustatud hüppelise aktsiisitõusu tagajärjel kümned miljonid eurod aktsiisiraha ja sajad miljonid kaubavedajate äritegevust lõunapiiri taha liikus, on eredalt vähemalt meie ettevõtjatel meeles,“ sõnas Raamat.

Raamatu sõnul mõjuvad maksutõusud valusamalt just vähekindlustatud inimestele. „Arvestades Eesti regionaalseid eripärasid sõltuvad paljud inimesed maapiirkondades isikliku auto kasutamise võimalusest. Statistikaameti andmed näitavad, et kui vaatame maal elavaid väiksema sissetulekuga perekondi, siis mootorikütused moodustavad ligi 2 korda suurema osakaalu pere ostukorvist, kui pealinna suurema sissetulekuga perekondade puhul. Mootorikütuste maksutõus vähendab seega maal elavate inimeste toimetulekut ja suurendab suhteliselt lõhet ja ebavõrdsust ühiskonnas,“ märgib kütusesektori esindaja. „Selleks, et rohepööre oleks õiglane, tuleks rakendada reaalselt läbimõeldud poliitikavalikuid, mitte programmipõhiselt rikkamale osale ühiskonnast elektriautode ostutoetuseid jagada,“ oli Raamat kriitiline valitsuse tegevuse osas.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid