Planeeritav määrus esitab krüptovarade-teenusepakkujaile uusi nõudeid, millest paljud suurendavad otseselt tavapäraste krüptokasutajate turvalisust. See puudutab nii krüptovara emiteerijaid, vahetusplatvorme ning näiteks ka rahakoti-teenuse pakkujaid.

Näiteks peavad krüptovarade väljastajad (ehk emitendid) avaldama ja ka kooskõlastama nn „valge raamatu“ (whitepaper), mis kirjeldavad konkreetse vara funktsioone, toimemehhanisme ja kasutatavat tehnoloogiat. Valge raamatu avaldamine on juba praegu tavaline praktika, kuid varem ei ole selle üle olnud järelevalvet. Valge raamatu kooskõlastamise nõue seab teatava turvamärgise – võimaluse valeinfo edastamise eest vastutusele võtta. Seega peaks tulevikus tekkima kõigile kättesaadav register valgetest raamatutest, milles sisalduv info on läbinud teatava kontrolli. Samuti peavad emitendid hakkama võimaldama kasutajatele õigust tehingust taganemiseks teatud aja jooksul.

Vahetusplatvormid, rahakoti-teenuse pakkujad portfellihaldurid ja nõuandjad peavad järgima head tava ning pakkuma oma kasutajatele selget ja tõest infot ning hoiatama ka võimalikke ohtude eest. See tundub muidugi elementaarsena ja kõik vähegi arvestatavad teenusepakkujad on need praktikad juba kasutusele võtnud, kuid loodav regulatsioon annab tulevikus võimaluse kurjade kavatsustega või lihtsalt ebapädevaid pakkujaid turult eemale hoida. Samuti rakendub krüptovara-ettevõtetele sarnaselt finantsasutustega professionaalsuse kohustus, see tähendab, et ettevõtte võtmeisikud peavad omama oskusi ja tausta, mis võimaldaks neid teenused vajalikul tasemel pakkuda.

Rangema järelevalve alla võetakse sidusvaluutade (stablecoin) emiteerijad. Need on valuutad, mille kurss on seotud mõne keskpanga välja antava rahaga nagu Euro või Dollar. Sisse viiakse nõue, et ka tagatis peab olema vaid seotud valuutas. Ehk ühe välja antud krüptoühiku kohta peab emiteerijal olema ette näidata ka üks Euro või Dollar. Seni on mõned emiteerijad andnud tagatiste kohta pigem vähe informatsiooni ning ka tunnistanud, et kasutatakse osaliselt erinevaid tagatisi. Uue regulatsiooni eesmärk on seega vältida vääringu „õhust“ ehk stabiilse tagatiseta loomist ja seega ka investorite usalduse või isegi vara väärtuse „haihtumist“.

Regulatsiooni haardest on välja jäetud otseselt hajustehnoloogiale arendatud teenused, millel ei ole keskset haldajat. Need on mõiste DeFi (decentralized finance) alla koonduvad rakendused, mida luuakse ja hallatakse näiteks kogukondlikult ning juriidilise kehata.

Krüptovarade määrus on planeeritud jõustuma 2023. aasta aprillis, kuid see rakenduks alles 2024. aasta lõpukuudel. Euroopa Liidu plaan on saanud laiapõhjalist head tagasisidet nii juristidelt, traditsiooniliselt finantsasutustelt kui ka suurematelt krüptoplatvormidelt.

Binance’i Euroopa asepresident Martin Bruncko tervitab uut regulatsiooni: „Oma kasutajate jaoks usaldusväärne olemine on kõige olulisem asi, sest vastasel juhul välistame igasuguse kasvu ja hääbud. Regulatsioonid tõstavad usaldusväärsust kõigi osapoolte jaoks, see on vältimatult vajalik.“

Kuna Eesti on viimase aasta jooksul krüptoteenuste pakkujate kontrolli tõhustanud, on uuele regulatsioonile üleminek lihtsam, sest tänane praktika vastab juba suures osas MiCA reeglistikule. Küll aga kaotavad kehtivuse Eestis välja antud virutaalvääringu tegevusload, mis asendatakse Euroopa-ülestega. Veel laiemalt mõeldes on aga MiCA-l potentsiaal saada heaks eeskujuks regulatsioonide loomisel ka väljaspool Euroopa Liitu, et luua turvalisem keskkond kõikidele kasutajatele.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid